jõul

see koer võiks lume tuua millalgi.

lumekoer

Power of love

Vahepeal ilmus Mollyl uus video, juhuslikult selle albumi pealt mu ühele lemparile loole.

Vahepeal on veel igasuguseid asju juhtunud, aga pole aega jutustada. 

Uuel aastal uus hoog, juba on enam-vähem järgmine kuu kavandatud. Môned parandused ja täpsustused veel teha. N ennustab, et ma olen hoopis tigu mudas. 

Kontserdite aeg

vaikselt sajab ju lund....  NOT! lumetormid on! viimase seisuga siis Arlandas, Gardemoenis ja Kastrupis. Amsterdamis kah. Ahjaa, ja Londonis. Inimesed magavad lennujaamades ja üks meesterahvas ei olnud rahul, et ta peab Hiltoni hotellis nii palju öid veetma. Kjønner. Kanskje.

Samas on kontserdite aeg. Enamustel kontserditel käivad mu sôbrad-tuttavad, not me. Näiteks sellel Olafur Arnaldsi omal, mida ise kavatsen telekast diivanis hôôgveini saatel nautida. 

Siis on tulemas Molly. Ostsin piletid sôpradele, endale igaks juhuks mitte. Schedule-vennad pole vastanud midagi ja ma ei ole kindel, kas sel päeval siis olen vaba ja Tartus. Hirmuskahju. Molly on hirmusäge naisterahvas. Poeet süntekaga. 

Ja kui N Stalkeril paterdas, tegime me KMga ta uues superlux-kodus youtube-diskot, mille käigus sai ka toa mööbel ümberasetatud. Ja siis The Doorsi tribüüt, A oli ostnud pileteid varuga. See kujunes meeleolukaks nagu miski acid trip.. Visuaalid tekitasid saalis sellise mônusa mesitaru efekti, soojades toonides sumisev (vähese ôhuga) ruum. Legendaarseid lugusid muudkui tuli nagu varrukast ja pärast niigi väsitavat päeva tekkis mul natuke väsinud tunne, et see kontsert ei lôppe iial. 

"Ära vôta tagi seljast, ära vôta," anus erutunud B, ja tagi ta seljast vôttis, ronis redelile, lôi pea vastu laes asuvat katuseluuki ära ning hüppas sealt ilge kolakaga alla lavale. Ma ei näinud, mis temaga seal juhtus, aga nojah. Natuke end kogunud, ronis Peterson teise kôlari otsa ja laulis seal käsipôsakil. Kuna ma jôudsingi selleks vahejuhtumiks, siis kôiki tegelasi laval ei näinud, aga muusikuid tuli show lôpuks lavale kummardama terve sülem:  Ühel sünnal kohatud sünge olemisega T Puna, kes bändis kogu töö ära tegevat, oli seal kah klaveri ja bassi juures ning samuti Robert Linna, kes tundub väga sümpaatne. Hea vaheldus Petersoni tämbrile. Indiaanlase kostüümis Vares tuterdas ka laval ringi. Phäh, ma ei mäleta vôi ei teagi, mis loo ajal see oli, aga publik istus pôrandal, ma trepi peal, ja Taavi laulis nagu kass kännuotsas kuuletujatele. Korraliku tütarlapsena sammusin kell 4 kenasti koju, kui T asus teistele tutvustama 150 ôlle baari ehk seda uut kôrtsu, mis seal Abakhani all on. 

ja äkitsi saabus detsember...

ja soomest tulnud torm möllas, maad kattis lumekirme ja mu peas hakkas sellega seonduvalt mängima oma vana hea lumelugu (redutseerime need inglid lumehelvestelks!)

:) 

taimedest ja ehitistest