Sunday, April 28, 2019

Niisama hommikusi mõlgutusi

Viiase meditatsiooni mõtteid:
Sõbrad on perekond. Veresidemete kõrval väga ühendav jõud on ka sageduslik jõud vms. Kellega võngud? Mu tutvusringkonnas on igasugu veidramaid ja vähem veidramaid tüüpe. Vahva on näha enda ümber hästi andekaid ja töökaid inimesi. Võib jääda mulje, justkui oleksin ka mina väga andekas ja töökas :) 

Avengers End Game´i mõtteid: tulevik ja minevik. Kui tuleviku variente on mitmeid, siis on ka mineviku variante mitmeid. Kunsttükk on naasta tagasi sama ajajoone samasse kohta ja seal teha nö teine valik, ilma et seda keegi märkaks - missioon võimatu. Midagi jääb ikka ripakile. Kasvõi ühe pisiasja muutmisest muutub õigepalju. Ja kas see uus tulevik ikka on parem lõpuks. Oot, seda ideed on juba nii mõneski filmis veel käiatud. 

Nägin kinos ühte isikut, keda vahel harva ikka Tartus näen. Ta on kuidagi hästi tuttava olekuga. 
Võib-olla paralleelreaalsusest pärineb ta - kui ma oleks teinud minevikus mõned teised valikud, oleksime tuttavad? Võib-olla minu paralleel-mina tunneb teda, rakud tunnevad ta praegu ära ja tahavad tsau öelda. Võib-olla tutvume tulevikus? Aga miks ta juba hästi tuttava olekuga siis on? Äkki tulevikumina ei soovi hoopiski temaga mingisuguseid asju ajada ning ma olen mitteteadlikult tulnud tulevikust tagasi, siia kinno näiteks, et tegeleda teistsuguste valikutega, et mitte temaga kokku puutuda tulevikus, sest meie kokkupuude viiks mingisuguste hävituslike sündumsteni? Oehh... 

Olen unes näinud viimasel ajal mingisuguseid isikuid, keda ma ei tunne. Ajalugu on näidanud, et vahel saan sellsieid isikuid päriselus ka tundma. Nt oma BF ja koera nägin varem unes. Aga ma ei aimanud siis, et sellest tegelasest mu BF saada võib. Nii et olen põnevil :) Kui oskaks oma "saikit" kuidagi otstarbekamalt kasutada... Isegi kui kellelgi on mingisugused võimed, siis kas tal on ka võime sellega midagi praktilist v abistavat ette võtta? Vastasel juhul on selgeltnägemise võimel pigem takerduma panev jõud - üleanalüüsimine pole kunagi ülihea. 







Saturday, April 27, 2019

mus auk / nüüd on sellest ka pilt / mustand

must auk
see on ju minu aju
imeb infot
ahnete sõõmudega
lausa mitme kõrrega
luristab viimsegi
tilga

lurrr!

välja sealt mustast august
midagi ei tule
aga sisse läheb kõik
mis liigub
ja mis ei liigu

süntees toimub
seal augu sees ma arvan
sünesteesia toimub
ma arvan
sina ütled midagi tähtsat

ja luuletus tuleb
ümmargune ning roosa

maasud korvis /mustand

suukorvi riigis
saavad kõik korvi
ja ühe ülesande:
korjata korvitäie maasikaid
kesktalvel lageraiemetsast
ja kui ei naase korvitäie
maasikatega talvisest metsast
siis söö korvi

Wednesday, April 10, 2019

Mida räägivad numbrid ja arvud jne / jätkuvalt mustand

AK ja graafikud ja numbrid ning reporter külas pagulastel. Graafikud ja numbrid on põnevad indiid.

Uhh, meenub puberteediajast, kui tobe ja vastakas mulle oli mingisuguseid väikseid kalendreid täita. Siiamaani ei tee seda. Nooruses tundus ikka väga tüütu see naisekssaamine. Nagu. Väga. Tüütu. Seetõttu meeldibki mulle vananemine. Aegamisi sõbruned iseendaga.  

Mingid naiseksolemise teemad olnud õhus. Viimane Tarslämm soomlannaga ja siis slämmi võitja Heidi Iivari, keda juba kolmandat päeva järjest juhuslikult tänaval muudkui kohtan. Helvib elurõõmsalt punaseks võõbatud huultega ringi. Nagu eelmisel suvel Keraneni (ole ettevaatlik, millistest akendest sisse piilud, võid juhuslikult selle elanikuga tutvuda), mitte just võõbatud huultega, aga miskis kaabus, ja jalkasärkides. Ja Heidi luuletused kah: elurõõmsad, osavõtlikud, üsna positiivsed + naljakad. See, mida praeguse riigikorra ja reostuva planeedi masenduses vaja on. Imetlusega näed, kuidas keskea skaut olla on ...vahva. Isegi kui sul on lapsed. Isegi kui sul on lapsed.

Olen seda varemgi maininud, et tunnen end vahel nagu elurõõmu vampiir. Janunen elurõõmu järele. Tahan hubasust ka. Miks ma pean selleks ekstra vaeva nägema?

Mingite ägedate ja sümpaatsete avalikuma elu tegelastega on vahel nii, nagu hiljutises Popkulturistide saates räägiti. Olen siinkohal kaldunud pigem Jimi tüpaazi poolele. Mingisugune aukartus ja ärevus. Kas just soov samastuda eeskujuga, aga kuidagi integreerida tema olemust enda olemusega. Helenel oli jälle vastupidine vaade - täis eneseväärikust - eeskuju (fiktiivne tegeleane) on ju just tema isiksuse pealt maha kirjutatud! Eneseväärikus on jällegi selline minujaoks veidi kauge ja ebateadlik mõiste olnud, millega hakkasin tegelema pärast 25 eluaastat lol. See pole ju midagi, mis niisama on, see tekib siis, kui oled midagi ägedat teinud. Aga selgub, et vahel on hoopis nii, et eneseväärikus võib olla ainus, mis sul üldse on.


Igaljuhul Heidi ja veel mõned temaealised on selged eeskujud, kuidas eneseväärikalt ja vähemalt näiliselt lõbusasti vananeda. Eriti veel, kui vananeda sellises kaunis linnas nagu Tartu. Mul on palju, mille üle õnnelik olla (nt et puberteet on läbi!!!) 

Eelmisel reedel külastatud kodusalongi järel tekkis mul eriline insp oma vanuse ja vanusetuse (tunnen veidike, et elan väljaspool vanust) osas veidi luuletada. Hunniku lullasid  krjutasin "mina 31"

Nt:

mina 31
see on muljetavaldav
arv juhendatud meditatsiooni tabe lahti
tsakrad avanegu
sagedused kõrgugu
üles mägedeni
üle lume lagedale
aasale
panen lipukese püsti

sõnumiga:
ma olen 31 ja elan hästi
see sobib

hästi elame
komenteerib keegi
...


mina 31 ehk aksepteeri beebit

ja mentaalne beebi
laliseb vastu vannitoa peeglist
kui liiga kaua teda vaadata ja 
oodata enese sündi

läbi praguneva klaasi veidi 
verise, kriimulise ja kortsulisena ronib sealt välja
beebi

potsatab põrandale
potsti

aksepteeri beebit!

verise ja klaasikildudest kriimulisena
rebitud liha värske ja küündimatu
selili kahhelpõrandal sipleb nagu mutukas
mida temaga peale hakata?
mitte peale astuda!

aksepteeri beebit!
kommenteerib keegi

ohoo kas see olen tõesti mina
jah see olen mina
aksepteeri beebit
sest see olen mina


näe, ja tõusiski püsti
ja vudib iseseisvalt väljapääsu poole
laia maailma avastama
jättes maha
katkise peegli
31 aastat mind
7 aastat kannatusi

aksepteeri beebit
aksepteeri kõike
mis on

...

mina 31

vastikud tunded mis tekivad
vastikud tunded
vastikud tunded mis tekivad
kui helistab
ema
vastikud tunded
kui ta helistab ja küsib
kus ma olen mis ma teen
ma olen 31
ma ei ole 13
ma olen 31
ma olen
igavesti 13
igavene 13 
igivana kolmeteistkümnene
lokaalides ja jõekäärudes
tegelemas aja surnuks löömisega
jõhker lihtsalt
löön tenniseninaga kivikest jõkke
võtke või jätke


mina 31
mida räägivad numbrid ja arvud
mida räägivad tabelid 
diagrammid
küsitakse AK`s kell üheksa õhtul
lapatakse puutetundlikke ekraane
sest kõik tahavad teada

mida räägivad
emad ja tütred
mida nad üksteisele räägivad
ja miks

ja mis küsimused need on
ja mis vastused need küll on
vanus on number on õigustus


Weyesi andromeeda lugu praegu sobitub meeleoluga. Enamus, kellele teda spämminud olen, ei ole tema lainel.

Lugu, mille juurde avastan end jälle ja jälle tagasi tulemas millegipärast:




youtube`i algorütmid panid mulle meeldima selle loo ka tööjuures taustaks (praegune hallikas-vihmakas-mõtlik meeleolu)


Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...