test

kontrollisin oma vanade armsate kummarite vastupidavust. jalad jäid kuiaks küll. kuigi läbisin kõik ettejuhtuvad järved kõige sügavamatest kohtadest.

elul on mulle igasugu üllatusi pakkuda jätkuvalt - oranz värv pole enam üldsegi vastukarva.

muidu elan 1880nendates praegu. kujutlusvõime funkab ka normilt.

loomavanamees on v arvates mati kaal.

!

eile oli igalpool ja kõiges kunst. (alustades vanemuise tn galeriist lõpetades zoloogia muuseumi prügikottidega)
täna on ka.
päike teeb meelevaldadele pai, äratab inspiratsiooni haarmed ja kahmab mu kaasa. jaiks, nagu amööb. ja ma lähen meeleldi kaasa. tsau!

jätkuv iba

lumejalgpall ikkagi toimus. eesti võitis kaks null. karinil oli elu mõtekaim tallinnaskäik. peale seda oli pealtnägija, kus jutustati vähitekitajatest elektriliinidest. uskuge mind. mina tean sellest niimõndagi.

emajões ujuvad jäätükid meenutavad m'le eelkõige rögaklompe. kevad on ilus. tahan kelgutama.

kel janu sel loivad!

märksõnad

ega tali taeva jää.
hirmus külm ja paha.
hea uudis mu õpikaaslastele - kavatsen end nüüd kokku võtta!
peale eilset tööd tahaks inger kindlasti küsida: "mari, mis on sinu probleem?" ja ma oleksin vastanud, et mina olengi enda (suurim)probleem.

imetlen inimesi, kes lihtsalt suudavad ja saavad head teha, ilma, et nad sellest üldse aru saakski. võinoh, nad saavad. aga... ja mul on hea meel, et leidub selliseid optimiste, kes näevad küll, et tööpõld on suur ja lai ja mitte just eriti lootustandev, kuid hakkavad kusagilt siiski pihta ning on valmis olema osakesed suures süsteemis paremuse poole. utoopiline ju. aga mingil ajal märkad, et protsess oli ikkagi midagi väärt...sotsiaaltöödest ja sellistest asjadest räägin praegu. mõned teised inimesed on jälle vastupidised.

staar(õi)

üleüldine kõige mürgitus on mul tegelt! et nagu polegi terve nagu jääpurikas või raudnael...pigem nagu kirstunael, mida iganes see ka ei tähendaks.

homme saan ilmselt teada, kuidas mu eksootilise elukoha plaan kulgeb. esiteks, kui ikka saan. olen fatalist ja usun, et kui saatus mind soosib, siis saan, mida olen soovinud ja mille jaoks pisut ennast pingutatud on. kusjuures eile oli mul kindel kavatsus täna kooli minna. aga tervis teeb trikke vahel, ka minuga.

mari, sa oled kõige tervem, rikkam, ilusam, targem, osavam, naiselikum, sõnaosavam, korralikum, täpsem, asjalikum, kannatlikum, mõistvam, treenitum/sportlikum, andekam, motiveeritum, mõttekam, vajalikum, parima iseloomuga, maitsekama riietumisstiiliga, seltskondlikum, rõõmsam, allergiatu ja positiivsem inimene üldse.

miks ma seda küll ei usu? !

eile vahtisin superstaari. eesti nimedega jorsse nagu polegi. lihtsalt, see näitab ka ju põhimõtteliselt seda, et oma rahvus surutakse alla ja maha. kõik muulased tunduvad huvitavamad, ilusamad, hõbehäälsemad. eestlased on tuhmid ja kakofoonilised. nojah, sitt rahvus siis. ühesõnaga, eesti otsib superstaari ei tähenda, et superstaar peaks ise eestlane olema. et siis ärge mine alt (limbo) ses suhtes.

ahaa ja seda, et pole ju hullu, kui see rahvus välja sureb ka. huu keers suures mastaabis. eiei ma olen väga positiivne praegu. päriselt.

munadepühad

onu tõi meloni. ilus kollane ja ümar. käib pühademunaks küll.

käisin ka siis tigedas tikris chalice'i ja jürmot ning lihtsalt headparemat kuulamas, esimest korda. muhe õhtu oli. pärast veel paranoid societile(vist oli) mis oli meie ajaks ilmselt läbi. vahetasime rannoga riided ära, keegi ei saanud aru, miks tal nii liibuv pusa ja sädelev sall on. noh, minu mehelikku välimust ei märgatud. pärast olid jamad mobiili akuga ja külmaga ja varase hommikuga ja muude asjadega. ja järgmine päev polnud päev ega asi minu maisetele jäänustele.

liha võtsime maal ka. ja palju. mul on lihamügitus vist, magusa mürgitus ka. tom on ka paksuks läinud. loogiline, kui nad talle lõherasva ja muid rasvu sisse söödavad. ma ei saa aru, kui mina seda ei kannata(hakkab paha), kuidas siis üks pisike koeranäss kannatab? usun, et ta pärast ägises laua all. vahepeal leidis ta metsas kellegi kolju ka. lõualuu oli lännu. suuri kihvu koljul polnud. jänes või kits? pildistasin telehvoniga, aga nüüd on see kuhugi kadunud.

aga mis värk selle tõe ja õiguse 3. osaga ikkagi on? tahate teada eks? ilus kaas noh, hakkas silma! (ja pilt ei kadunud/kustunud ära nagu pealuupilt)

head kristuse surma aastapäeva võinii!

hei muumid!

appi, kuidas raha läheb. peaaegu sama kiiresti kui aeg!

sellegipoolest lubasime kz'ga omale ühed muumiorulood athena keskuses. saal oli täidetud allameetri-inimestega. piletimüüja ei tahtnud meile miskipärast lapse pileteid müüa ning ähvardas juuksed maha lõigata kui kohvi istmete peale ajame. muumioru multikad on alati väga pingestatud, tavaliselt seepärast, et sniff on nii loll. lapsena ajas see mind tohutult närvi. ega mina teadnud ju, et see karakter seal meelega on ja miskit sorti õpetlikkust andma peaks. uus tegelane filosoof piisonrott jättis filosoofidest üsna halvamaigulise mulje. väike my on tegija! nalja sai kõvasti.

tänasus

kats ütles ilusad sõnad, et temajaoks on tänane päev olnud nagu selles klaaskuulis, kus valged ebemed sees lendavad kui loksutada. jah, nii oligi. eilne kevadilm on asendunud laiade lumehelveste saju ja külmapoisiga. tore. aga harjumatu. homme hommikul 7.45 algab kevad. tahan päikest. ja äikest.

käisin täna kaks korda "kõige poes". ostsin omale punase valgete täppidega tassi. retro. teisel korral ostis hoopis krissu punase valgete täppidega tassi. 2 tükki isegi.

jajah, krissu käis tartus ja on asjalikum kui iial varem. sai omalkäel vahepeal ideaalilähedaselt hakkama ning rongis võitis isegi mingi joonistusvõistluse. kahjuks oli kingiks olev särk talle väike. minuarust mtte. ja see on kindlasti viimane kord kui ma teda elusalt näen, sest siis kaob ta shotimaa avarustesse ja ei tulegi äkki tagasi. kes teab.

salemi kirikusse tiriti mind ka. haapsalu neiukeste koor eesotsas karin lükiga. mõned laulud olid päris kenad, aga mul oli tahtmine koju minna. jumalakoda õhkab mingit omakasupüüdlikkust ja kurjuse analoogiat.

kats sai trahvi. ta vend sai trahvi. toms sai trahvi. kristjan sai trahvi. midagi on nagu lahti. jään põnevusega enda korda ootama...

teoreetiline päev

tegelikult võib öelda küll, et ma ei passi kahe jalaga maapeal. tulevikus olen hoopis ja katsun välja nuputada, mis saab. tulevik tuleb jube, on teada. ja see on nii ette nähtud. täna jäi rampsis pilk peale muusale. ja seoses matk(e)reaalsusega tuli igasugu mõtteid pähe. sellele järgnes elektroteema, milles jätkuvalt ujun... muidugimõista võib elektrooniliselt produtseeritud muss palju inimlikum ja elavam tunduda kui "päris" pillidel mängitu. põhiline on ju idee. ja kui idee on elav, hakkab see ükskõik mis helis elama. ja see mõjutab vastuvõtlikuma inimese psüühikat ikka vägagi. näiteks mul ei lähe vaja mingeid drooge, et end hästi või halvasti tunda. aitab temaatilisest muusikast.
üks märge veel - saatus ei lase mul kunagi täiesti masendusse sattuda! kui olen mingis depressiooniolukorras, alguses on imelik, hiljem hakkan seda isegi nautima. aga. kaua emotseda ei saa, sest siis tuleb keegi, kes teeb sul tuju heaks või leiad mingi hea muusikapala, milles elada.
ja siis sadas mulle pommina kaela(tegelikult juba nädalaid tagasi) kui ma ükskord oma maailmavaatest jaurasin, et see on gaya teooria. nüüd siis veendusin, et on nagu jah. kuigi mina olen selle endasse kogunud idamaiste filosoofiate, isa seletuste ja enda arvamuste põhjal ning see on vist natuke avaram kui gaya oma. aga põhimõtteliselt nii toimib. aga mul on veel mitmeid pisikesi norivaid küsimusi selle teema kohta, mida ma kahjuks eriti sõnastada ei oska ja praegu ei viitsi...

niisiis. pidin jälle õppima, aga kõik muu tundus täna intrigeerivam. ulme.

tallinnast :)

Kristina ütleb:
kas ülikool asub jaani tänaval?
tavalineMari ütleb:
ülikooli18
tavalineMari ütleb:
on ülikool
Kristina ütleb:
aa
Kristina ütleb:
ma eeidsin vist enamvähem selle kooli yles
Kristina ütleb:
aga võimalik et kui ma rongilt maha lähen lähen ma täpselt vastassuunas
Kristina ütleb:
kas sa tead riia tänavat?
tavalineMari ütleb:
jah
Kristina ütleb:
kui minna samal pool seda veekogu(anne kanal või emajõgi või mis iganes) kus on ülikool sellest veekogust eemale, siis nii u 200m pärast vasakul on tähe tänav ja seal on Konstikool
Kristina ütleb:
kunstikool

talvkevadtalvkevadtalvkevad

täna polnud erilist mõtet kooli minna. olin ülimalt unesegane ning käitusin sel põhjusel isegi endale ettearvamatult.
eile ei jõudnudki eriti kaugele mitte millegagi. ühe enda pläkerdise sain olulisse mussi üles ka pandud "talvkevad". tuli kuidagi minimalistlik. teised asjad ei kannata avalikustamist, veel igavamad ja lohakad. koledalt lohakad. mitte lahedalt lohakad. ja rõõmsakõlalise muusika loome on mu mu loomusele üsna keeruline ettevõtmine.
täna on emme sünna. õnneks paistis ta mu kingi üle päris õnnelik. minu luuletusi peab lugema vähemalt kolm korda, et neist aru saada. ta sai vist juba esimese korraga. tubli!
minu papsi moto on:"parem kole tõde ku ilus vale" ehk siis ta ajas mu väga endast välja. kole tõde seisneb selles, et ta peab tuhat korda kordama, kui valesti ma elan, ma peaks oma välimuse ja hinnete eest palju rohkem hoolt kandma jne. pohh ju. aga. ta suudab neid asju öelda kuidagi eriti koledalt. nii, et ma mitte ei võta seda abistava kriitikana nagu ta sooviks, vaid nagu mu vigade nina alla hõõrumisena ja ma pean jälle ennast haletsema hakkama. selgrootu tegelane olen. nagu ma tean täpselt ja väga hästi, mis olukorras parasjagu olen. mis siin ikka seda veel eraldi mainida või nina alla hõõruda.
on öeldud, et huvi paneb õppima ja uurima. (erialaselt ja hobisid mõtlen) siit saab järeldada: mul pole elu vastu mingit huvi. (õige raasuke on, okei)

töine öö ja puhkuseline päev

kui ma veel noor olin, tundusid sellised lood tobedad. nüüd tunduvad nad tobedad ja ägedad.

öötöö oli üle ootuste ägedam samuti. noh, ausalt öeldes polnudki mingeid ootusi, sest viimasest üritusest on üsnagi arvestatav aeg möödunud. märkasin fakti, et olen vahepeal vist kuidagi funkimaks oma muusikamaitses muutunud(turn-on). tänases proovisaateski oli funk jass ja soul. ehk siis päris jessikas kokkuminek.

tänasel rahulikul õhtupoolikul võtan sündi kätte ja hakkan pillist helisid välja võluma. inspiratsiooni saingi freezepopilt (eeskätt/kõrva sellest jaapanikeelsete sõnadega loost "tenisu no boifurendo" - väga mõnus autos kuulamiseks ja lollakalt rõõmsa tuju saamiseks. sest seda mul oma naasvas masekas vaja läheb...) kui nemad nii lihtsalt hakkama saavad, saan mina ka. ebakvaliteetsus ja mitte väga viimistletus - minu tunnussõnad. tsirkust on vaja. ja jogurtit!

vahepeal käisin teiskordselt sügisballi vaatamas. seda filmi peabki mitu korda vaatama, see polegi nagu film. see on mingi melanhoolne ilu, tekitades veidraid tundeid janiedasi. esimene kord pakitses naha vahel pisike lootus, et äkki süsee läheb kuidagi...midagi juhtub ehk...teisel korral võib lihtsalt nautida :) peale selle tehti mulle "eesti filmi päevad" tekstiga sokid välja. soojad sokid.

kz ees suured vabandused jätkuvalt, et me kõigepealt tomsiga, siis tarmpsiga teda koguaeg tögasime ja vist päris endast välja ajasime vahepeal. õrnahingeline kats. marjaliisat sai ka üle pika aja jälle näha. ja katjat, kellel lihtsalt ON probleemid. need nagu oleksid tema ellu sisse kirjutatud enne sündi. no need leiavad tee tema juurde kuidagi väga lihtsalt. nagu minugi.

blue sky

eile sain meeldiva meeldetuletuse, et budism on ikkagi minu usund. seda ta on.

kinkige mulle sünnaks puldiga juhitav lennuk! eile sain siis esimest korda lennukit juhtida. küll okste vahele, küll peaaegu tiiki (zoloogiamuuseumi esine park), küll peaaegu sõiduteele välja jõudes. aga lõpuks tuli fiiling sisse ja ma sain aru, miks (lennukolledzi)tüübid sellest vigurist nii vaimustuses olid. mul tekkis ka sõltuvus. tahan!

isiklikud täheldused, vabas vormis(booooriiing):

1)mõne inimesega on võimalik kella viieni hommikul juttu ajada, vahetpidamata ja sada korda headööd öeldes ja siis jätkates kasvõi hommikuni välja. hmm. vahepeal tulid lühised juttu ja vahepeal kaldus point kuhugi kõrvale, aga jah, sellist jutumaratoni pole ammu olnud. lihtsalt terve maailma teemad said ära arutatud enam-vähem. et katsi ja tomsita ei olnudki väga hull. polnud üldse hull. mõnede inimestega ei oska nagu midagi rääkida, mõtted jooksevad erinevatel trajektooridel ning seetõttu arusaamine ning suhtlemine raskendatud.(noh, mul on seda enmustega) teistega võibki rääkima jääda. ma ei tea, mis see on. tähtkujud?

2)jõudsin järeldusele, et kardan sügavust ja liigset avarust. votnii! näiteks tunnen end kusagil lõuna-eesti põldude vahel patseerides turvalisemalt kui mere ääres kaugusse vahtides. aga mereäärsetel inimestel on teine lugu. ja lastel on hoopis kolmas lugu. vahel tahaks sedasama kujutlusvõimet ja suutlikkust olla rõõmus selle vähesega (näiteks kaks taburetti teevad kokku mereröövlilaeva), mis parasjagu olemas on...

3)üks põhjus, miks ma budismiga süvendatumalt tegelema tahan hakata, on soov olla sõltumatu. eelkõige olen sõltuv inimestest. sõltuvused/kannatused/emotsioonid on igati toredad ja inimlikud asjad, aga ma lihtsalt tahan ennast kuidagi tasakaalu viia... selle lennukitahtmisega on ju ka tegelikult nii, et pole üldse hullu ju, kui mul seda ei oleks... ahjaa, nüüd mul meenub maratonjutuajamise üks koht. põhimõtteliselt inimesed lollitavad ka looduslikku valikut, ehk siis...aagh see on pikk jutt... ja sitt ja pask, et see mõistus meil nii omakasupüüdlik ja enesekeskne on!!! aga samas, mis sa ikka teed. SAATUS!

ahah, vahepeal käisin ilusa ilmaga botaanikaaias ja klõpsasin telefoniga selle ülevaloleva pildi. mõnna ilm oli!

mormoonihäire!

marititega on põnev. juba teist korda sattusin kuhugi infotunnile. seekord siis sellisesse kohta, millest ka mul võib kasu tulla. pani mõtlema! peale seda vitsutasin sisse korraliku hommikusöögi kella viie ajal õhtupoolikul creppis(tahtsin hirmsasti e reklaamitud trehvi seljankat, aga seltskond oli juba otsustanud sellesse nooblisse kohta end sisse seada. ja pannkoogid pole üldse head).

jah, kui teil deodoranti käepärast pole, siis minge aga viirukitehõngulisse universaali, kui see lõhn teile muidgi meeldib. näiteks ühte härrast ajas see lausa marru...aeg läheb, lõhn jääb (mulle isiklikult meeldib)! lisaks nägime mormoone ning üks neist venitas isegi möödaminnes kuidagi jumalikult või saatanlikult, kindel see, et ebamaise häälega "vabandust". (pidime bussis neile väga lähedal seisma)

olen märganud, et mu blogipostitused kisuvad kuidagi väga narratiivseks. a la tegin seda ja teist. nagu mul mingit sisemaailma polekski. noh, on küll tegelt. kui nüüd aus olla. aga huuuu keers, mida ma mõtlen ju tegelikult. kui ma ei oska öelda, mis homseks õppida jäi, pole muga üldse mõtet suhelda. olks, see oli karm ütlus praegu. eilhtsalt. kevad on ja ma olen selle eksistentsiaalse jura endast välja juurind. sest kui miski juba on nii nagu on, siis miks selle üle juurelda. ei tee see midagi lihtsamaks, vaid toob aina uusi küsimusi juurde. aga homme tulevad need teemad ehk minusse tagasi. laseme end kellegil budistil õnne tn 13 pehmeks rääkida ning vaatame maailma jälle läbi ääää..mingi teistsuguse prisma.

halvad ja head inimesed

ja ma hakkangi uskuma juba, et halvad inimesed on olemas!

aga kz jääb ikka heaks. ja arvatavasti saab temast tulevikus kumu uus juhataja. näen temas väga suurt potentsiaali! noh, mul on ju see jama, et ma ei saa aru, keda usaldada ja keda mitte... teinekord võib vastu vahtimist saada võimidagi... et wish me ettevaatlikkust!!!

maaja ilm

kevad käes, kevad käes!
hommikul oli naljakas. muretsesin, kas ma ikka äratuse panin. ja nägin unes, et ärkan üles, vaatan kella ja avastan, et olen sisse maganud. uus unenägu - vennas ärkab ja ütleb, et mul aega küll, aga et tema läheb nüüd kooli. lõpuks ärkan reaalselt oma äratuse peale. uimerdan veel 5 minutit kinnisilmi kui avaneb uks ja isa ütleb: "hei, on aeg ärgata, sul on aega pool tundi!" see on minu kõige teguderohkem pooltund sel poolaastal kindlasti!

majandusuudiseid/välja-ja tagasitegemised: maailmas sain jäätise tasuta - kohmerdised müüjad ei märkinud seda tsekile(kasutage olukorda lähipäevil ära ja laske end teenindada sellel emopoisil!!!), tee tasuta - elina tegi välja, et ma taga eetika loengu lõpuni passiksin. õhus on hobuneeme võimiskile seesugusele saarele pagendus! olen käpp! samas g'le tegin lõuna ise välja, ma ei kannata(süümekad), kui keegi mulle välja teeb. mis tähendab ka v'le ühe väljategemise tagasitegemist, mis oleks eetiline, aga mitte kohustuslik. kuu alguses on rahalised väljavaated....täitsa olemas.

mida kõike kaasa võib tuua üks mantli selgapanek - komplimente!

karin mõtles, et läti ja leedu võiks kokku liita üheks uniooniks ja nimetada lääduks. loosi läheb ka variant lätu. mina ütlen jaa!

NV

ja ei läinudki telkima, mõeldes kristjani tervisele ja veidi liiga niisketele ilmastikuoludele.

500-kroonise RA kinkekaarti lõin laiaks - emale doris kareva "lõige", selle järgi on minu ema vanuste naisterahvaste seas üsna suur nõudlus. endale muretsesin dorise tütre "äramõte", kus mõnes kohas lihtsalt väga geniaalse lihtsusega igast asju seletatud-kirjeldatud...ja mida on mõnus lugeda mu praegusel akustilise kitarri ja rahuliku muusika perioodil. fowles'i "liblikapüüdja" ka, pidi hea olema, kuid kui asusin esimeste lehekülgede kallale (mul polnud rohkem aega) tekkis mus jälle see allergia, mis mul ameerika vastu on. õnneks on tegu 1940nendate aastatega. ainult need aastad muudavad seda minujaoks loetavaks. aga kui kats soovitas, siis peab hea olema ning punnitan edasi (kannatlikkusega on probleeme). raamat algab nagu meeleheitel koduperenaised võimiski seesugune sari...

telkimispettumust pidi kuidagi tasandama. ehk siis lõin kampa tomsiga ning külastasime karmineid. mõnus õhkkond, millele andis kõvasti plusspunkte daft punk, pink floyd'i laivid (sest need on kordi paremad kui puhas ja korralik stuudiokraam) ja jose gonzaleze versioonis heartbeats. jepjep, terve sügise vaieldamatu lemmik, ka knife'i algvariant, ja nüüd aja möödudes, ikka veel on see lugu mul südames, peab tõdema. ka teistel, nagu aru saada oli.

hommikul sain teada, et need ilusad kardinad, mis k'l elutoas ripuvad, on merekarpidest tahutud...kui ta nüüd valetab, siis on väga jamasti, näpud pianino kaanevahele! igakord kui sinna satun, lihtsalt pean neid kardinaid vahtima! järgmine kord katsun ka!

jose tuleb hollikasse 27.aprillil. ja piletid saavad täna ära ostetud, kui nad juba väljamüüdud pole. seega pusaost ja juuksuriskäik peavad järjekordselt edasi lükkuma.
http://www.jose-gonzalez.com/inournature.html - selline asi siis.

hea mulje

pole küll kõige uuem asi (2005), aga väga meeleolukad klaveritaustad lihtsalt panevad mind eriliselt tundma. terve "modal soul" on nagu võluri väljalase. ka teised nujabes'i asjad on kuulamistväärt. (vaadake juba plaadiümbriseid!!!)

hetkel olulises mussis üleval mitte just parim näide, aga kõge kokkuvõtlikum. siis on seal veel ka jackson 5'i michaeli natuke hirmuäratavalt ülitäiskasvanulik muusikapala...kõik need nüansid...sündinud häälegeenius nohh!

ja midagi on seal kindlasti veel, mis mind viimasel ajal ärkvel hoidnud.

aga muidu kõrvad ja silmad ülekoormatud ja uni kutsub ennast normeerima.

tahtsin mainida veel ka seda, et üleeile magasin tähistaeva all või õigemini jäin tähistaeva saatel magama. mitte nii romantiliselt öeldes, ma lihtsalt ei pannud kardinaid ette ning pimedas toas oli mõnus pimedasse kaugusse vahtida ning tähti lugeda.

üle aja üks toredamaid reklaame:

urheiluhullu

eile toimus niimõndagi.
"tulge ruttu siia, me oleme juba purjus!" sellise kutsungi peale lendasime virxiga zav'i. ja olukord oli minujaoks natuke ootamatu. polnud maritit enne sellises olekus näinud.
loore lõpetas oma laivi enne ära, kui me ükskord oma ringkäiguga trehvi jõudsime. kahjudekahju. järgminekord olen täpsema ajaarvestusega. "hoiame käest", kunagi vääääga ammu oli äärmiselt sümpaatne lugu(ma olin siis 14.a jeah).
ettekavatsematult sattusin illukasse. apelsini ja käsipalluritega. ei osanud erilist rõõmu tunda, et eesti parima käsipalluriga samas seltskonnas olin. kui öeldi ta nimi(mait on eesnimi, tagunimi mitte eestipärane) ja vaadati mulle otsa, et mis nägu ma nüüd teen..siis..nojah. kui jõudsin koju, vennal kamp sõpru külas, küsisin, kes on eesti esikäsipallur. nad teadsid silmapilgutamata. ütleme nii, et sport on minust kaugelt mööda veerenud.
v'l on palju rohkem igasugu voorusi küljes kui ma alguses arvasin. pidev trenn ja laulud ja hea suhtlusoskus. igaljuhul avanes mulle jälle uus maailm...
kodus. rahust niipalju siis, et läheb hirmsaks filmivaatamiseks. kui vanemaid kodus pole, on korter igasugu just-täisealiseks-saanud-tüüpe (loe: alkohoolitsevad teismelised) täis. aga ma kupatan nad ilmselt südaööl minema, sest tulin koju kindla kavatsusega end välja puhata.

ärkamine

eilne linn oli lummatud päikesest. mina ka. mina ka. nagu talveunest ärkamine.

avastasime ka juridicum'i kohvikut. õigemini sööklat. see on sedasorti sinist värvi, mida ma oma keerulisemates unenägudes näen....unenäosinine, võiks öelda. omapärane, mitte just maitsekaim kujundus sel kohal ka.

palja olga asemel joonistasin märtsijänese, jalaga kirpe tõrjumas. (tegelikult ei tohi niimoodi modelli võtta, inimesena, ei tohi ka loomana, ta on kujund võimingi seesugune. a jänks tuli ikka, rauno sõnul)

ebaõnnelik aga rõõmus

ebaõnn.

aga tuju pole rikutud.

mis saakski tuju rikkuda, kui öösel on hästi väljapuhatud. ehk siis, täna ma ei olnud uimane!

ebaõnn:

suutsin ühe oma kõrvaklapi kõigepealt joogi sisse ajada, seejärel mingisse kastmesse kukutada. vaatasime g'ga zavis videosid ning läbi õlleklaasi aknast välja kiigates ajasin endastmõistetavalt mingi koguse märjukest laua peale.

koju minnes, laenatud kitarr seljas, juhtus ka minuga see kauaoodatud jant - libisesin jääl selili. see toimus väga kaua aega, ma jõudsin veel mõelda, et äkki jääks ikka mingi valemiga püsti...

neutraalne, (ehk järgnev nullistab miinused):

g suhtub alati heasoovlikult. see on tore. ja g'ga saab igast lollusi ja nalja. joogi mahaajamine toimus ka ühe väikse lolluse ettevõtmisest. mitte just lolluse, aga mõned inimesed lihtsalt ei oska "tesitmoodi" olla...ja õigupoolest see teistsugune olek ei ole teistsugune olek vaid lihtsalt minaise olek.

jääl siruli passides aidati mind ilusti püsti. vastasin hästi kõva häälega aitäh, sest klapid peas ja muusikat täis. ja need töötasid ikka, peale läbielatut. ps. nad on ka tee seest läbi käinud. mulle vastati tomsi stiilis: "ei ole hullu!" ja midagi veel. see lihtsalt ajas muigama.

õnnesarnaseks peetav:

näiteks päikesepaistes allasadav lumi. see juhtus kella 16paiku. kz'ga külastasime esimest korda postimehe kohvikut. jäätis 18 krooni, üks pall vanilje, teine malviina. pulleritsu ei näind. šnitslit oli ka. kas sellest saab werneri aseaine, näitab aeg.

kokkuvõte: olen omadega siiski plussis.

heavy mental

pisut ebastabiilsevõitu elu maitseb mulle küllaltki hästi. kui sealt ei puudu mõned jäävamad inimlihast koosnevad kaitseinglid, keda tegelikult ja õnneks mul jagub. VIST. ja ma olen neile tänulikum kui välja näitan. muidu tunnen end nagu avakosmoses triivides, ette võib tulla kõike ja kõhedus tekib kogu selle peale. ehk siis.

ebakindlus mulle ei meeldi. ebastabiilsus meeldib. votnii.

reedel sain siis laengu millestki hingetäitvast. abstraktsioonide öös.

aga tegelikult soovitan tehnoloogilist päikest kuulata maakodus või kusagil, kus loodus käegakatsutav või aimatav... vähemalt assotsatsioonid looduse või kosmosega mul tekivad. genklubi on ka mõnus kohake .vanal majal omad võlud. aga mitte vist enam kauaks.

hommikul ärkasin veel sürrimas kohas. v korteris viiendal korrusel vaatega emajõele ja sõpruse puiesteele. see oli imelik. pidin koguaeg aknast välja vaatama, et kohaneda ja aimu saada, kus ma olen. (siiski mu kõige sürrim kogemus oli auli juures lasnamäel 8. korrusel, rõdul tuulekäes). suusatamist vaatasime ka. spordikommentaatorite uus lemmikväljend: " lahti köhima" nt. "paistab, et ta köhib ennast veel lahti".

laupäev lendas kiiresti õhtusse. miisuga on suhted kuidagi teised/lähemad kui gümnaasiumipäevil. tal oli head jazzi ja prantsuse raadiot. mmmma ei tea mis nimeline tüdruk tegi paralleeltõlget. käsitsen kitarri teistmoodi kui teised. nii saab hoopis omamoodi mussi. jah, kavatsen ikkagi millalgi oma jaburamad lood ka jäädvustada. enne kui meelest ära lähvad. umbes nagu cocorosie võimiskit sellist lihtsat...

ct's külaliste ajaks olin väsinud ja emotsioonitu. küll aga sain võimaluse end taas võõrkehana tunda (t'l oli sellega vist suurem probleem). mitte et ma seda kogu oma elu vältel enne poleks tundud...

savi 6 kass jätkuvalt rebel. seekord, kui ta muga vannitoas käis, tuli ka kraanikaussi kaasa. hommikuks oli portselanvaagen kildudeks märatsetud, vahepeal trepikojas käidud ja suurt punast roosi näritud ning mind ahistatud natuke. väsitav.

!!!avastain juustuliigi, mida ma absoluutselt ei kannata. minge ostke eedeni konsumist juustustruudlit!!!