Tuesday, August 6, 2019

August. Kodu. Liigutades chid

Esimesed tõdemised augustist

kaselehed
jälle te kaselehed
tulete minuga kaasa 
mu koju
kahju teid ilusaid minema pühkida!
aga chi peab liikuma




Sume suveõhu avatud aknaga

putukad ja mutukad
nendin, et teie elu on vägagi väärtuslik
aga nendin ka, et see on väär 
aeg ja koht just praegu minu aknalaual
oma elukoht sisse seada

või see on õigeim aeg ja koht
õigus küll
õdusast öökapilambi valgusest osa saada




Hinnangutevaba koduluuletus

mis mul on kodus?
hordidena koerakarvu ning tolmu
mis karjub tähelepanu järele
sellega harjub
kui piisavalt kaua arvutitaga passida
ja väsida infotulvadest

näritud joogamatt irvitab nurgas
pesumasin puriseb
pure power

puhtuse jõud
et jälle mustaks minna
ja jälle puhtaks saada
ja siis mustaks
ja puhtaks 

hammasrattad ei tohi peatuda
vastasel juhul peatub chi

kes siin elas? küsitakse siis ehk
aga see on siis, aga praegu on küsimus
mis mul on kodus
võimuvõitlus ja ülim rahu
selle liikumise meistriks saan
kui ei peatu liikumine






Igavene hommik

igavesti juua kohvi ja nosida kõrvale
ingverishokolaadi
igavene hommik - oleks see vast nüristav
chi peab liikuma








Saturday, August 3, 2019

Vahepeal Edinburghs

Ostsin nii ilusad postkaardid, et ei raatsi neid teele saata. Kuidas käituda? Täna, alles neljandal päeval lähme täitsa kesklinna: vanalinna ja nii. Küll sealt leian veel kamaluga veel ilusamaid kaarte ja teen oma valiku veel raskemaks :)

Eelmist ööbimiskohta jagasime küll omanikuga, kuid omanik kena naine ja kodu nii kenasti kujundanud, et lausa väga õnnis tunne nendes tubades viibida. Ja kuidas saab üks koer nii viisakas olla? Mitteühtegi haugatust. Mõnusa olemisega võib kergelt harjuda. Teine ööbimiskoht, mis kuidagi mitte väga suure researchi tulemusel sai välja vaadatud, tekitab selliseid ärevusi, mis mul vahepeal meelest läinud. Tegemist nö poissmehekorteriga, kus on kõik nagu kenasti olemas, enam-vähem, kuid.. midagi jääb puudu. Korjasin õhuvärskendajad kokku ja lükkasin seinakapi tagumisse otsa. Too sensitive nose for dat shit. Kuigi arusaadav, et rõskuse lõhnu on vaja kuidagi peita. Tegu on vana majaga, mis trepikoja välimuselt küll  nagu Tatari 21b, milles vahepeal elutsesin. Laed on kõrged, seinavärv koorub vahepeal. Duhsi alla ei ole veel läinud, tuleb end kokku võtta ja gaasiga jändama hakata, et soe vesi kätte saada. Vannitoas miskid putukad. Arvasin alguses, et praht, hakkasin üles korjama, aga prahike hakkas liigutama ja sibas eest ära. Üheskoos asusime teda paberitükile suunama, et ta livideerida kõndimise tsoonist, tüüp ei tahtnud ega tahtnud paberile astuda. Aga kõhu all tal silmi pole, nii et lõpuks kuidagi otse kõndis ikka paberile.
Üks ärevus, mis mul siin veel tekkis - sisustamise kompulsiivne häire. Kuna siin on tänu paksudele kiviseintele rõske ja külm ning interjööris puudub ka teatav soojus, siis megasuur tahtmine siia küünlad hankida. Also, rohkem pilte tühjadele seintele. 
Üleeile peika klassivenna juures Leithis : fotod seintel! väga ilusad! tema enda tehtud ja prinditud... meil saab vist midagi taolist Photopointis. Hea mõte, teeks järele. 
Mida ma praeguse hosti asemel veel teeks. Korjaks vannitoast ja köögist need mustust koguvad vaibakesed ära. Kui üldse, siis vb kööki (põrandad on siin külmad!) midagi kaltsuvaibataolist kööki (mis ei oleks karvane). Ja vannituppa üldse mitte mingit põrandakatet. Vajadusel saab käterätiku maha visata dushi alt tulejale külma põranda leevenduseks.

Üldisemaid tähelepanekuid so far:

Asi, mis veel silma torkab. Edinbughis nagu ka USAs on igalpool korterites aas vaipkate. terve põrand on vaibaga kaetud. Olen hämmastunud, kuidas eelmine koeraomanikust host suudab seda hoida plekitu ja korrektsena isegi koridoris.

Keset linna asuvad väga rohelised ja lopsakad teerajakesed, mis sageli on tänavast allpool. Need on kunagi olnud raudteed. mõni neist ka jõesäng. Kes satub siia linna, soovitan Water of Leithi kõrval asuvat matkateekest kasutada. Ja luuderohtu kasvab siin ja seal, ja ohakad on palju lihavamad ja suuremad kui eestis!
Kogu selle siinse linnamaastiku ja looduse peale tekib tahestahtmata muinasjutuline haldjalik tunne. Fantaasial on kerge minna loodusvaimude juurde, kui siin on selline loodus. Aga eks tsekib täna ka selle the Elephant House`i üle, kus Rowling Potterit kirja pani. Tnx K, meeldetuletamast.

Mina takjapõõsa all kohalikus botaanikaaias.
Ainult nii kõrged siin ongi





Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...