Thursday, February 6, 2020

Väike segane eurovisioonipostitus 2020 yeyee

Tsehhi eelvooru lood on nii tugevad ja raadiosõbralikud, et nendest võiks eraldi kogumiku teha.
Kummitab see Julia Holteri ja Lana del Rey mikstuurina kombatav esineja:



Julgen ennustada, et tsehhikate eelvoorust tuleb võitjana võistlustulest läbi selline loaded bändinime, laulunime ja vidjoga konkurent. Kui video välja jätta, siis natuke liiga Muse minu jaoks. Ehk et siis väga värskelt just ei kõla. Aga noh, mitte ka eemaletõukavalt. Veganid plaksutavad. 



Siis tsehhikatelt üks räpilugu, millest on päris võimsaks kasvav klaveriga akustiline variant. Ma mõtlen, see akustiline variant paneb kuidagi rohkem loo sõnumine mõtlema. Minule meenub Kristina Shmigun - kelle narratiivis tahtejõud veidi sarnase päästikuga: "ma näitan veel teile, et ma suudan ja saan!"



Mnjaa. Eesti eelvoor on olnud nõrk ja pehme. Olgem ausad. Nagu ka lätakatel. Trafficu ja Ping Pongi olen juba kõriauguni kuulanud, kui need välja tulid. Aga ootan laivesinemisi, äkki keegi üllatab millegi eriti vahvaga. Lätlastel ilmselt saab võidu üks Tina Samanta, kellel äge autfit, aga lugu annoying. Eesti ja Läti eelvoorudes sarnane pisut... hmm... uimane, üksikute helgete momentidega üldises arvestuses pleekind-pesu-tuhm üldmeeleolu. Igal lool on justkui midagi veidi puudu.

Leedukatel on pisut juba huvitavamad voorud. Ausaltöeldes mitte pisut, vaid väga! Mulle jäid muidugi silma sellised quirkid ja funid asjad. Lemmik The Roop ei saanud minumeelest finaali edasi. Lavashou omal kohal, aga official video neil ka tore.



Paljudele paistis meeldivat selline sulnis kutt Gabrielus, modernselt genderfluidumlik (mul on sarnane vest! vanamalt sain, kui keegi laenata tahab) ja läbimõeldud koreograafia, also official video paljudes tudengites äratundmist tekitav. Selline Stranger Thingsi ride veidike.



Eraldi tooks välja veel paar vahvat: Leedu St. Vincent ägeda koreograafiafa ja siuke räpike. Ja kohalik kunagise Ursula ninamehe teisik Andy Vaic - suhestun selle looga liigagi.  Sellel kutil on veel omamoodi asju netis. Nt.

Ühesõnaga - minujaoks on Leedu eelvoor õnnestunud ja mahlane!  Seal oli veel üks Elina Netsajeva taoline võimas naine. Aga ma ei jaksa rohkem linkida praegu.

Soome, Rootsi, Norra ja Islandi eelvoorudesse pole jõudnud veel hästi süvenda.

Okei, Islandil on praegu popp üks pime neiu omamoodi haldjaliku looga Oculis Videre. Täiesti omaette meistriklass ja vaib. Väga islandlik, ütleks. Teate küll neid aeglaselt sättivaid ambientseid, tasatulel pauerhitiks läbikasvavaid lugusid ja bände eesotsas Sigur Rosiga. 

Aga minus tekitas põnevust ka üks teine tüüp kaaskonnaga, kes kunagi ammu kah Islandi eelvoorus oli ja kuhugi edasi ei pääsenud. Aga see bänd oli nii tore! Praegu on olemas ainult selle uue loo audioklipp, aga mitte terve kombo. Jaah - kunagi ammu, well 2017,tundus selle esineja eelvoorulugu äge nii saundilt kui väljanägemiselt. Praegune lugu on üsna sarnane, vb veidi sissevaatlikum. Elektrooniline maius. All siis see 2017 kraam. Intervjuud nendega paistavad sama humoorikad nagu Hatari kuttidega.


Heheheheee, ja siiiisssss! Minu ettepanek. Sissi! 
Islandi eelvooru Kid Isak ja meie Sissi võiksid kunagi teha koostööd. Khmm, lihtsalt välimuse pärast ja stiilitunnetus tundub ka sarnane :-)



Appi kui veider. Seda postitust kirjutades tunnen veidi, nagu teeks tööd. Eurovisiooniaeg on spets aeg ja sealt pärlite korjamine on traditsioon omaette. Sellest kirjutamine pisut nagu, mnjah töö. Mis khmm tekitab isu õllekese järele. Positiivne stress.

Mnjah. Mul oli valikus, kas minna joogasse või luuleüritusele, ja ma olen kodus hoopis - et vältida stressi. Sain põrandad tolmuimetud ja veidike voodipesuga majandatud ja überheale ideele jõutud: kahest Rosinapoolt auklikuks näritud kenast tekikotist saaks ikkagi asja. Nad ju näritud ainult ühelt poolt. Kui nüüd leiaks kellegi hakkaja õmblusmasinaga inimese, kes räsitud tekikotid päevatekkideks moondab! Ja nüüd mõtlesin, et tulen korra netti ja panen midagi taustaks mängima. Läks aga kirjutamiseks ja linkimiseks kätte ära.

Tuesday, February 4, 2020

Kõrgrõhkkond

Õigus jah! Veebruar saabus lumikellukestega. Tänks ERR! Kellel õitsevad roosid, kellel punguvad pungad. Kellel need nüüd öise krõbedusega krõbenevad. Krõbinad - krõbuskid.

Mina olen kohe märganud rotiaastal üht olulist asja, mida kõik "teadjad" selle aasta kohta öelnud on: aasta läheb hästi neil, kes ei ole laisad ega rumalad. Minul on juhtunud mitu nö möödapanekut elulistes asjades (nt ajaarvestus ja rahaarvestus) mis iseenesest ei ole halvad, aga on tingitud sellest, et elukarusell nõnda kiiresti keerleb ja mina ei saa härjal sarvist kinni. Vaata, nagu tahaks liikuvale karusellile saada... Näiteks, ei jõudnud ma pühapäeval joogasse (jäin ESC eelvoore tsekkama. Ja näed, pole sellest isegi postitust teinud!), millest johtuvalt peaks seda tegema neljapäeval. Aga neljapäeval on juba muud asjad, nt kunstimuuseumis üks luuleürrar. Üks joogalaagrikaaslane töötab ka seal - tore oleks teda näha ja juttu ajada, besides all the artsy stuff. Siiski tunnen, et kusagiltpoolt veidikene toetatakse ka, üks kiri vist ei jõudnud ülemusele (klõpsasin mailboxi liiga ruttu kinni?), kus lubasin oma 1 ja 41 min täna järele teha, olles lubanud ka varem tööle jõuda. Aga eilse võimsa kontserdilelamuse tulemusel ärkasin alles kell 8 ja noh siin ma olen ja kirjutan seda teksti ja kohe mitte ei jõua jälle enne kl 10 tööle. kindlasti tuleb tööpäev lõpetada enne kl 17, sest eile jällegi ei jõudnud oma vana kraami taaskasutusse viia enne seda kontserti. kraam jäi kontorisse vedelema. Nii ma muudkui vedeldan. Ja ka kommunikatiivsed oskused jätavad kohati soovida ja ei maksa kunagi eeldada midagi või uskuda, et midagi mokaotsast mainides kellelegi kohale jõuab.  Jne. Veebruaris võtan end kokku! 

Eilne kontsert tekitas megalt mõtteid. Üks nendest on see, veidike tõukudes ka Gregori klassikaraadios öeldud lausest, et noored ei vaata telekat ja et noored on alainformeeritud seetõttu, et neil on infoüleküllus (mitte sõnasõnalt, aga mõte selline oli). Eestis ei ole see nii hull kui UKs, kus noored POLE KUULNUD Mozardist. Mnjah, Youtube ja Netflix on võtnud võimust. Kontserdi ajal mõtisklesin, et meelelahutust selle parimal ja "orgastilisemal" viisil võiks ses multikulti rööprähklevas ühiskonnas tarbida just sellisel kujul nagu see ürrar. Ühed teevad, teised naudivad, pmts kõik naudivad. Muidugi peab olema ka tegijate-kuulajate vahel mingi kokkupuutepunkt. Kui keegi sõber-tuttav oma kavaga esineb, peaks sellisest puutest juba piisama - olla huvitatud sellest, mida teine teeb. Sul on telefon väljalülitatud, sa oled mõttega kohal, mõtte uitama minnes vahid saalis ringi, leiad põnevaid nurki ja varje. Saalist välja ei lähe. Va siis kui sul on beebi ja ta tahab häälitseda. Rohkem kinokülastust, rohkem teatrikülastust, rohkem kontserdikülastust ja toredaid kohtumisi. Vähem ekraanikumas istumist.

Kuna hommikud nõnda lemmikud ajad, on mu nüüd ideaal ärgata hmm 6.30 ja siis a la kl 9.30-ks tööle jõuda. Senine edu on olnud ärkamine kl 7.05. Pärast tööd netispassimine ei ole väga viljakas ega vajalik. Nii et isehakanud kl-5-hommikul-klubi minus tõstab pead. Pole vaja seda kuulsat R. Sharma raamatut lugedagi! 

Päike terendab juba teist päeva kõrgelt, tekitades roosakaid pilvi ja kevadise tunde. Ilm on krõbe-ilus. Tööl sattus klappidesse Raveena. Kõrgrõhkkonnaga tema kõrge hääl eriti hõrk kuulamine, kummardus ka minimalismile. Aga kui liiga palju kuulata, siis tundub, et kõik lood on üksteise varjundid... kõik sama, va sõnad ja helistik. Vt a tiny dest kontsert!



Ja, tore koht:

I was so naive
To think a man could be stronger than me

Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...