tainted love

tõelisus, saad teadlikuks ja mis edasi?
mõned käituvad nii, et ma ei saa aru, kas nad on alles lapsestaadiumis või lihtsalt nii elukogenud, et neil on kõigest pohh. ja kas on see pohhuism mõistliem viis edasi elamiseks? ma vist ise lähen seda teedpidi...
ja miks ma pean üldse mõtlema sellistele asjadele, mis kuhugi edasi ei vii?
miks on enamus semiootikatudengeid mingit sorti psühhoosi läbi elanud? miksmiksmiks igast asjade kohta veel.
4.48 psühhioosi käisin vaatamas. üliõpilasteater pluss üks vanem härrasmees arsti rollis.
ja täna ööhommikul kell kolm ütles viienda korruse maarja, et psühholoogidest on abi. nendest on abi. hullus(oleneb vist natuke ka missugune) on siiski ravitav! tõestatud.
etendus algas kohe liiga minujaoks PÕHJENDAMATU vihaga. see viha tuli lõpus küll välja, kuid ma oleks oodanud mingit kasvamist...sest heliline pool on ikka ka üsna oluline ja terve tund aega kõva teatraalselt läbilõikavalt selge artikulatsiooniga karjumist on natuke liig võinii. aga muidu oli igati hea ja terve õhtu olin selle näidendi mõju all. kaija maariti eriti väljendusrikas nägu ja kiwa mitte liialt tänapäevatehnikat maitsetult kasutatud kujundus.
ahjaa ja siis ma olen miski imeliku 60-80nendate igasuguse muusika peal ja veel kõige muu peal ja vahepeal sain isegi tolmuimejaga vaipa puhastatud.

aga inimesed on imelikud.