lilith

niisiis.
peale selle, et sain teada sellise teoloogilise kõmu-uudise võinoh õigemini saladusemoodi asja, et aadama esimene naine oli lapsi õgiv deemon lilith, avastasin end jälle kirjutamas armastusluulet. seda on sitttaks rohkem juba kui normaalset. põhjust nagu on. aga on ka järjekordset loobumist ühest mu põhimõttest - pubekana tõotasin, et ei kirjuta ühtegi lembeluuletükikestki...

unes nägin, et sain lapse. kirjutasin novelli sellest (üsna täpselt unest maha visandatud, kes tahab, andku teada, wordidokumendis on). maimukese nimi oli lili. kuigi see tulenes pigem mu kunagise merisea nimest.

issi sünna. magasin sisse ja sain õnne soovida alles õhtul...