Thursday, October 9, 2008

pahameeleldi

tänased pisikesed halvastiminekuosakesed kuhjusid kuhjusid kuhjusid üheks suureks pahameelepilveks, mis ringiratast mu pea ümber formuleerus siukseks emoloosungiks või lapsejutuks nagu: "ma ei näe endal mingit tulevikku." (see kusjuures tahab aegajalt väga faktiks saada!)
siis veidi hiljem põrkus ta kokku mõistusehäälega, mis ütles, et ära aja paska võimidagi...misjutt see selline on... ja siis näppisin natuke aega kannelt, lasin mõistusel endas mõningaid tulevikuväljavaateid aretada. pahameel väljendus lõpuks selles, et asusin tuba koristama ning arvasin, et need kardinad ei kõlba mittekuhugi ja läksin ostsin puitruloo(vist on selle nimi?).
vahepeal on tõesti tunne, et saatusel on minuga omad plaanid. noh sellised, et ta ei lase asjadel positiivses suunas kulgeda. aga õnneks ma tean (mis teistel juba ammu selge muidugi), et saatusele on võimalik mingil määral käpp peale panna, tuleb leida üles tema nõrgem ja minu tugevam külg ja nii saab asjad enda kasuks tööle panna. oleks see kõik praktikas ka nii lihtne minujaoks, oleks täitsa lahe!

veel uudiseid selliseid, et ükskord käisin kohvik-baaris(võimisiganes ta on)nimega "paradiis". eriti veenvalt oskab selle koha veidrat interjööri edasi anda karin. mina lihtsalt mainin, et paradiisi ma sellisena ette eriti ei kujuta, pigem kangastus põrgu(slaavi intonatsioon miskipärast vastumeelt, kuld, punane, kunsttaimed). ja kohvi hind on seal ka igakord erinev. kui kats meelitas mind sinna 10 kroonise kohviga, sai jaanus selle kätte 15-ga. kui meie oma jalad sinna tõstsime, oli hinnaks hoopis 20kr. ilmselt oodati meilt, et hakkaksime hinda alla kauplema. aga uimased põhjamaa tüdrukud kõndisid söögikohast minema hoopis. teenindusest võib j ka niimõndagi pajatada.

No comments:

Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...