lapsused ja feminism

lapsused:
võitluses lumega andsin alla ja jõudsin üleeilse asemel eile õhtul tartusse. mulle küll polnud esialgu selline novembri halluse rüvetamine meeltmööda, aga...hoopis imelik vabadusetunne haaras mind nüüd selle kriisiolukorraga. eriti mõnus on seeliku ja talvesaabastega kontskingades siblivatest tibidest mööda tatsata...kui kats rongist välja sai, hüppas esimesse lumehange. seejärel tahtis mulle da jointi möödapanekuid tutvustada (juba too täring on natu valesti joonistatud), kuid uksel ilutses silt:"ilmataadi süü läbi oleme täna suletud!" põhjendus missugune! ning läksime vahelduseks edasi
feminismiosa:
pappa pizzasse. kuradi patriarhaalne nimi ikka. leevendasin asjaolu sellega, et kats võib igal paslikul ajal "yo mama" öelda. kuigi need kaks asja on ka suht erinevate... tähendustega. natuke diskrimineeriv võinii(olen peaaegu rassist, tunnistan). ja reklaamid. naiste marginaliseerimine ja muu säärane nende pesupulbrite ja shampoonide ja muu laiatarbekaubaga, samas kui ükskülale usaldatakse ENE reklaamimine ja võrnole lasteentsüklopeedia. no ma ei tea. ootan siin pikisilmi katsi esseed sel teemal, sest võib-olla ma ei taha asjasse süvitsi minna, aga minumeleest pole naistel tegelikult häda midagi(ka meedias). bonuxis on ikkagi ülo see loll... ning viimasemates fairy ning telefoni või misiganes tehnika reklaamides on peategelaseks perekond kui üksus. et minumeelest on ikkagi kõik tasakaalus, iseasi, kuidas või mis nurga alt olukorrale otsa vaadata.
et kats, ei midagi isiklikku...lihtsalt naise traditsioonilised tunnusjooned ongi kodukanandusega seotud ning meestele jäetud see esinduslikum ja filosoofilisem roll...aga kuna me oleme naised, ükskõik kas traditsioonilised või mitte, ei pea me ennast küll mitte ahistatult tundma siiski... me teame, et võim kuulub tegelikult meile :)