siin ma nüüd siis olen, valge Mia karvane ja ilane, pisut väsinud ja mitte just parimas tujus. hetkel ei teagi, kas oleks targem olla masendunud terve elu suhtes(kaldun negatiivsusele nagu teada) või üritada veelkord põruda ja üritada veel ja veel ja loota igast asjadele. õnneks saan kõik oma hädad ajada liiga lühikese sert'i dna lõigu ja ilma ning arvuti ja veel mitmete asjade kaela. asjad.
eilsel "mõttetul" päeval polnud viga midagi. asi on suhtumises. vist. raamatulugemis ja minaolinsiin taustadekuulamisõhtu (no mulle meeldib selline külasolemine, kui ei pea punnitama sõbralik ja naeratav ja seltskondlik olemist...igaüks teeb oma asja ja ikka on huvitav) hetkeks harmoonia müüriääres. kõrvallaua onud arutasid eesti keele väldete lõbususe üle. "läksin poola(kuhu?) õlut jooma. läksin poola(mille/kelle?) õlut jooma" ning õhtulehe vana-aasta horoskoop ütles, et mul vahetuvad roosad ja mustad prillid päris tihti ning viimasel detsembri õhtul hoidku ma trauma eest! no ma siis hoidun. eile mängisime kogemata kadrisid ka - muidugi mäletame marjakorvi maja ja korrust, aga uksega õnnestus kaks korda puusse panna.
nüüd kodu ja kuhjunud kirjatööd...
kuramus. see bloginduse kritiseerimine ajakirjanduses...öhh. kõik võivad väljendada, mida nad tahavad. igaüks võib oma elu läbipaistvaks teha, kui tahab, igaüks võib oma blogi muuta mingiks linkide kogumiks, igaüks võib seda lihtsalt ühe või kahe pildi pärast omada. miks ma ei suuda sellistes asjades midagi negatiivset märgata? nagu...miks ma arvan, et kõik inimesed on head...ja et keegi ei loe ärakasutamise eesmärgil mingeid teise inimese elulugusid... ma näiteks ei viitsigi pikka kuiva teksti lugeda. mõndasid loen, sest seal on lihtsalt huvitav keelekasutus. nagu maarja-liisal. no mida ta siis õigupoolest kirjutab? mittemidgai olulist, aga šedööver missugune, eks!
igatahes. minumeelest inimesed lihtsalt otsivad asju, mille kallal norida, millest kasvatada üleüldine probleem, mida klatšida, lihtsalt norimise, mitte millegi parandamise eesmärgil. nojah, teisestküljest me ju ei taha et ajakirjade, lehtede, veebipressi arvamusleheküljed tühjad oleksid. õõ. jälle mingi surnud ring. igatahes. mulle käib pinda siuke liigne kriitika. (mis ei tähenda sugugi seda, et ma ise ei võiks midagi kritiseerida haha)
ülemine pilt on eppmaria 2009.a kalendri pilt. eile alustati müügiga.
No comments:
Post a Comment