mu elu on kuidagi väga mitmekihiliseks läinud. tuleb ettevaadata, et nad kõik sassi ei hakkaks minema. hoidun. muidu tahaks napoleoni kooki plätserdada ükspäev. selle kreemi tegemise nipid on käes, meeles aga mitte. tuleb üle küsida.
tartus teadupoolest on uus teater. juba mõnda aega. ja ma ei saa sotti selgeks. see, mida nad teevad, on kindlasti mõnes mõttes avangard, mõnes mõttes huvitav, mõnes mõttes häirib mind. päris palju mõtteid, mis ehk selguksid, kui mõnda etendust veel vaatama läheks. muidugi üks asi on teatri nimi, teine lavastajad/autorid. päris palju asju. ühesõnaga, progress ei suundu alati paremuse poole. teisest küljest on see nii suhteline. palju külgi. tahke. kihte. igatahes nendes kahes etenduses, mida nägin, jäi midagi puudu. sõnaline osa, midagi silmale, midagi hingele, see midagi, mis muudaks asja terviklikuks, oli puudu. jah. ja mõndagi minumeelest ebavajalikku jäi üle.
tuleb mainida ka seda, mis meil akna all toimub: naabrimees putitab tsiklit, käib roheline teetass näpus õue peal ringi, teine naaber riibub pori ning mõni majarahvas viskab ikka konisid kuhugi sinna, et teised vaatavad põlgusega meie aknasse. ning ühel kaunil kevadpäeval tõi motikaputitaja (kes on oma naisega ühte nägu nagu 2 tilka vett, tähtis inf) ka grilli lagedale. põnevust jagub ka meie arvetega.
aga ma elangi ühes lõpmata põnevas rajoonis. nagu pealtnägijas kaeda sai ja lehest imelisi lugusid lugeda.
pinevil ja põnevil,
suht siiralt,
teie Mari
tartus teadupoolest on uus teater. juba mõnda aega. ja ma ei saa sotti selgeks. see, mida nad teevad, on kindlasti mõnes mõttes avangard, mõnes mõttes huvitav, mõnes mõttes häirib mind. päris palju mõtteid, mis ehk selguksid, kui mõnda etendust veel vaatama läheks. muidugi üks asi on teatri nimi, teine lavastajad/autorid. päris palju asju. ühesõnaga, progress ei suundu alati paremuse poole. teisest küljest on see nii suhteline. palju külgi. tahke. kihte. igatahes nendes kahes etenduses, mida nägin, jäi midagi puudu. sõnaline osa, midagi silmale, midagi hingele, see midagi, mis muudaks asja terviklikuks, oli puudu. jah. ja mõndagi minumeelest ebavajalikku jäi üle.
tuleb mainida ka seda, mis meil akna all toimub: naabrimees putitab tsiklit, käib roheline teetass näpus õue peal ringi, teine naaber riibub pori ning mõni majarahvas viskab ikka konisid kuhugi sinna, et teised vaatavad põlgusega meie aknasse. ning ühel kaunil kevadpäeval tõi motikaputitaja (kes on oma naisega ühte nägu nagu 2 tilka vett, tähtis inf) ka grilli lagedale. põnevust jagub ka meie arvetega.
aga ma elangi ühes lõpmata põnevas rajoonis. nagu pealtnägijas kaeda sai ja lehest imelisi lugusid lugeda.
pinevil ja põnevil,
suht siiralt,
teie Mari
No comments:
Post a Comment