Thursday, October 22, 2009

lumeleopard

tekikookon avab silmad. ta peas on saepuru (nagu nõukogude puhhil) ning mõttetegevus häheneb ühikule null.
tekikookon mäletab, et unes oli lumi. nii päris. ja ta müttas seal suviste riietega, sest nagu tavaliselt, hakkas ta hiljaks jääma ja külma seetõttu kartma ei pidanud.
tekikookoni silmad on taas kinni vajunud. ta kuuleb ebamääraseid helindeid: telefoniheli ja tuulekella kõlinat. kui mõni suurem automobiil majast möödub, värisevad aknad, identselt telefonivibratsiooniga.
tekikookon elavneb aegamisi. joob vett ning meisterdab omale ühe pähklivõisaia. nüüd on ta enamvähem elujärjel. ta oli ettenägelikult eile valmis mõelnud ja pannud asjad, mis temaga nõukogude pealinna kaasa tulevad. neid ei tohi olla palju, sest sohver sõidab eelkõige enda äranägemistpidi-aegadel.
kookon guugeldab tuulekell ja esimeseks vasteks tuleb: TUULEKELLA VALMISTAMINE.
just seda ta kavatsebki valmistama hakata, pühapäeval, sest neljapäev, reede ja laupäev on juba planeeritud.
valmista sinagi endale tuulekell.

No comments:

Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...