Thursday, December 17, 2009

pakitsused

miks on ita ever ja mu vana mataõps imbi sellised (vähemalt näiliselt) tervisest pakatavad kanged mutid?
a) nad on vallalised.
b) üks soovis alguses tohtriks saada, teine oli hoopis tubli spordinaine.
c) (õige vastus!) nad käivad külmas vannivees suplemas või müttavad paljajalu lumes ringi.

karastamine on märksõna!
sellega alustada on nii raske :( dushi all keerad ikka kõige kuumema vee käima, et lõdisema ei peaks ja et oleks tahtmist üldse päevaga alustada. ilma sokkideta magada on riskantne, hommikul ärkad kurguvaluga. sallita ringikäimine on ka ebameeldiv.
miskit efektiivsemat peaks ette võtma nina ja näonahaga. ninaalune kipitab. ja need ei ole vuntsid, mis seal kasvama hakkavad. see on nuuskamisest.
mis saab siis kui miinuskraade juurde tuleb?
karastamine, karastamine.

imelik. igatsen vanpsi juurde. rahu, vaikus, vähemrasvased toidud kui ta ise endale teeks, mu laenutatud raamatud, milled ta jõuab enne läbi lugeda kui mina nendega alustada, vanad ajakirjad ja targu talita, (minu jaoks), tasuta pesu pesemine, jutuajamised. aga jah see eriline rahu ja vaikus. nagu eksiilis. mõnikord oleks vaja kusagile põgeneda. selleks pole kahjuks enamasti aega, aga kui põgeneda, siis elvasse!

No comments:

Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...