hirmuäratav, kui sinu otsusest liiga otse ja liiga suhteliselt kohe oleneb sinu enda saatus. peaks olema võimas? aga on hirmus kui sa tead, et sa pole just säravaim pliiatsike pinalis? novott! hirmus.
aga.
aga täna ongi selline imelik tundeline päev ning eriskummalist imelikku hirmu ja ärevust tundsin-kogesin, kui külastasin meie maja sugulase õuekest. ( raua 39 hoov) .
meie maja isast herr burmanist jäävad esialgu atraktiivseteks faktideks, et tüüp ehitas need suured massiivid oma karjääri algusepoole. ta elas peaaegu kõigis oma ehitatud majades, (meie tatari kindluses viimasel korrusel, ja kui te fokinil või vist ka lõol nööbist kinni saate, küsige, kas klaaskuppel laes on veel olemas...)
oma elu lõpul veidike kitsikuses elutses vanameister vanalinnas neitsitornis. seda, et burman suht omamoodi lahe säga oli, näitab ka tõik, et tartusse projekteeritud eesti panga hoone honorari eest üüris ta omale vaguni, kuna oli tartu-tallinn rongist parasjagu maha jäänud. peo-vagun...
ehh, aga pole ma mingi elav infobank ega niisama stiilišeff kirjutamise alal, nii, et huvi korral ikka guugel ja wiki ja see raamat, võib soovitada.
No comments:
Post a Comment