Tuesday, August 30, 2011

Leidsin ühe oma vana päeviku. Mõtlen tänapäevalgi vahel nii:


28.okt. 2008
Mulle meeldivad naised. Nad on palju huvitavamad kui mehed. Huvitav on jälgida, kuidas igaüks oma naiselikkuse või selle puudumisega toime tuleb. Kuna minu enda jaoks on suht pingutus olla kena ja standartne tütarlaps, siis panebki mind sookaslasi imetlema nende südikus, kuidas neil see naiseks olemine nii hästi välja tuleb. Noh mõnedel. Eriti tore on vaadata mõnd loomulikult just mitte kõige kenamat neidu ning kuidas ta selle oma riietuse ja käitumisega püüab korvata. Tublitubli. Iga mingi „koledusega“ naisterahvas üritab selle „koleduse“ omakasuks tööle panna,  selle hoopis kauniks „omapäraks“ muuta ja teisel kujul välja tuua. Noh, juukseid saab kohendada, kuidagi oskavad mõned teha nii, et nende kole nägu muutub mingis tema iseolemise kontekstis hoopis ilusaks. Muidugi on siin äärmiselt suur jõud enesest mõtlemisel. Kui tunned end ilusana, kujutad end ette nii ja naa, siis oledki paugupealt ilus.
Samuti äratavad minus huvi mehed, aga mitte proffesionaalset laadi. Kui ma vaid leiaks mehe, keda oleks lihtne ja kerge imetleda.

No comments:

Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...