Sunday, October 28, 2012

Ikka kummitab see lause



 "mulle meeldib, kuidas me ujume naiivsuse ja küünilisuse vahel"

defineerib vist ka hipstereid/hamstreid kenasti see lauseke. Ja see on vist nähtus, mida Grünberg vihkaks - keskendumine prahile. Kultuurihuumuses suplemine... aga jäägu igaüks omade liistude juurde, whatever works... and it works. Lugesin siis VRst oma "iidoli" luulet ja ta muidugi on selline profektlik ja selge sõnaga suurte piltide seletaja ja ma tunnen ennast korraks jälle ülipisikese inimesena. (Sest mina tegelen kräpiga, aga tema meeldiks Grünbergile. Ei ole noorus alla käinud.) Muidugi tahaks talle karjuda järele "jaaa, ma mõtlen ju ka täpselt niii", aga siis mulle meenub, et olen juba läbi mõelnud need asjad ja nö üle saanud. Ja siis mõtlen, kas ikka olen. Mõndadest asjadest ei oska ega tahagi nagu mõelda. Poolteadlik vältimine. Nojah, las igaüks leiutagu omi jalgrattaid (nagu ta seal oma luuletustes), aga kui keegi seda leiutab hea ladusa sõnastusega, siis läheb temaga vist nagu Õnnepaluga. Ja mis ta siis niiväga teeb, kirjutab paganama kergelennuliselt lihtsalt. Ta ütleb neid common sense asju lihtsalt nii..... hästi.
Siia siis ka konstateering, et lumi tuli maha ja valgeks läks maa - ei olnudki pelk lörts. Ja juba läheb küünlaid nagu leiba ning roheline tee asendub musta teega - kogun parkaineid, kogun rasvu :) Kunagi ehk jõuan ka akna kinnikatmiseni.

Mõnna:

No comments:

Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...