Sunday, April 7, 2013

a way


Aprillisigadused tervitustega Ilmataadilt jätkuvad - hommikul jalutasin koju soojendavas kôikelubavas päikesepaistes, silmates veel, et mu kodulinna üks müstilisemaid hooneid Geoloogide maja on lammutatud ning selle asemele ehitatakse Grossipoodi, (Sobib kôigile, aga môeldud siiski russidele. Nüüd meenub ka, et kuulsin viimati bussis noore kuti repliiki, kus nimetas mu kodulinna Eesti narkopealinnaks. Ônnitlused. Aga r2 saates Siin me oleme, saab kuulata, mida arvab Ladônskaja Eestist ja sellest, et Keila oli tema mônus lapsepôlvelinn ja uus-särav Lasnamäe mitte nii meelepärane paik. Aga nôustun L¨ga, kui ta mainis, et eestlased ja "venelased" hoidsid ikka palju üksteisest eemale, sest üksteise käitumisviisid ja keel olid nii erinevad ja kummastavad.), siis kella kolme paiku elasime üle korraliku lumetormi ja noh üldse lumesaju oma kôikvôimalikes faasides ja vormides. Isa läks veel pärast suusatama. Ja siis vahepeal tuisus terendas pilvede tagant midagi, mis on näha ülal pildil. Sulnis. 
Aga The Flaming Lipsi uus plaat jällegi omades imeheades mahlades imeline ja tôstab kôrvust. Samas kui uue Blake¨i lainele ma end kuidagi üldse ei saanud. Saan aru, et môtlik, diip jne, aga plass. Flaming Lips ju ka pisut igavapoolne, kuid need saundid need saundid ja need rütmid ja see meeleolu, mis tekib! Hetke lemmik plaadi avalugu:


No comments:

Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...