Hakkab jälle pihta. September. Homme. Kollakas kaselehepudi variseb puudelt, rullub asfaltil. Tammelehti jääb rödule kôlkuma ja potitaimed on pruuniks läinud. Udu varitseb siin minu maja juures ja raekojaplatsil, kui ilm.ee videopilt lahti teha... uudne hingamine, värske hingamine, mönna.
Repeadi peal on olnud Florence and the Machine`i veebrukuine album "How Big, how blue, how beautiful" ja peaasjalikult see lugu. See lugu vöiks olla veel teps aeglasem ja törts madalamas helistikus.
No comments:
Post a Comment