Friday, December 11, 2015

Eem, mida siia nüüd kirjutada siis ? Üle hulga aja...

Olnud on kiire ja sellist asja nagu jöuluaeg oma rahus ja lumisuses ei kujutagi hästi ette. Muud tegemist on ja muid huvitavaid kultuure ja ilmasündmusi ja ilm on "ilane". Poed on muidugi jôulukraami täis, kuid mulle ei lähe see kuidagi korda. Kuigi ma harjumusest vôi mingil aladteadvuslikul pöhjusel ikka üritan. Tänagi käisin ühes kenas poekeses, aga jôuluasjad tundusid eriti nirud. Asjad on kuidagi elutud. Eriti jôuluasjad.

Sinna poodi minnes nägin Karlovas ühel puumaja aknal paberist isemeisterdatud eeeee tähetaolisi moodustisi, mis olid imearmsad. Kui oleksin mega nobenäpp, valmistaksin isegi selliseid ja paneks aknale ilutsema. Mu loogika ütleb, et enamasti teevad selliseid asjandusi väikesed lapsed (sh koos emaga) - Eks ma siis jään oma aega ootama ning hakkan voltimis-paber-liim-käärkäeks, kui sellest enam pääsu pole: järeltulija tatsab nt lasteaiast/koolist/omast intelligentsist nôudlikult vastavate manuaalidega minu manu ning me peame vähemalt ühe sellise paberist junni valmis tegema! 

Seni naudin vôôraid ilusaid aknaid.

Teemaväliselt: Üritan ühe vôistluse raames kirja panna, mida tervislikku kokkan. Sellest juttu täpsemalt siin. Rohkem punkte muidugi saab kehalise aktiivsuse eest ja see ei ole mul ülekeskmise hea, ütleks et keskmine. Viimasel vôistlusenädalal katsun aktiivsem olla ka köndimise valdkonnas. Tegin algust pinksiga ja rattasöit on niikuinii igapäevane. Hommikujooga on vahepeal kiduraks möneminutiliseks päikesetervituseks kahanenud. Seda peaks kah arendama - ma veel mäletan, kui hea on pärast harjutusi. 





No comments:

Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...