Monday, December 30, 2019

Olmeline

Vana aasta viimane hommik.
Jap. See on leevike mu akna kõrval valjult säutsumas. Vastu valgust veidi pruunikam kui wiki piltidel. 
Venekool on inimtühi, mahajäetud, hülhatud. Koolivaheaeg. Asfalt läigib, päike terendab. Üks mees seisab kooliõuel ja suitsetab. Indrek Hargla, vaatan! Kui nii siis nii, suitsetagu kirjanikuhärra seal (vaevalt et see tegelikult tema) 

Vana aasta viimane õhtu. Srilankalasel on see hoopis aprillis.Astroloogilise kalendri järgi. Meil ..
tuli tagasi. Leevike!

Tahaks rääkida ja kirjutada paljust, aga jällegi - varsti tuleb tööle minna. Veidrad asjad juhtusid eile.. ja viimasel ajal. Seetõttu tundus tänane meditatsioon eriti lõõgastav. Kuigi, uhh! Seal oli keegi mu hirmuga mind hurjutama. Silmad! Pärast oppi on mul tekkinud eriti tugev foobia, et midagi võib juhtuda. See läheb ära, aga kui üldine olek nõrgem, tuleb kohe tagasi. Niisiis suunati mingi ora mu poole. Purustasin selle baby yoda kombel. Ora tuli tagasi, proovisin erinevaid meetmeid... lõpuks ümbritesin selle mulliga ja saatsin ära. Aga ma pole kindel, et ta päris ära läks.. nagu pahalased järjefilmides ikka. Kogub kusagil hoogu... I gotta get stronger!

Meditatsioonile tuleks rohkem aega kulutada! Täna läks pool tundi, hakkasin nihelema, sest work work workday.

Kinnisidee, et vanal aastal peab kõik korda saama... et ei veaks vanu probleeme uude kaasa. Mnjah, ja justkui selle trotsimiseks saatus nöögib mind nagu Achilleust. No pagana päralt ära noki mind! Hehe. Pesumasin jälle umbes - Rosina karvad. Oleks pidanud seda teadma ja enne fltri puhastama. Eile läksime tülli (läksime tülist jälle tagasi, aga see jättis ikka mingi kurbliku noodi) Nimelt, mul tekkis võimalus ka tänaõhtusel eha peol oma loomingut esitada (tore muidugi et mul ja K`l see mõte nii viimasel minutil tekkis) - ja mu viimase aja kreedo on, et peaks oma nö andeid (kui juba tuleb torust musa siis tuleb mõnel teisel jälle ei tule ja mõnel tuleb palju jõulisemalt) letti lööma, nendega tegelema. Ja seda teen ma siis, kui keegi küsib või utsitab - mõneks sündmuseks tarvis. Ja mida ma siis harjutama asudes näen - Rosin juhtme peaaegu läbi närinud. Pöördun peika juurde, kes peab end elektrispetsialistiks ja asub seal mingeid suuremaid lõikamistöid tegema, ütleb äkki: "too näpitsad!" trallitan oma kosmeetikakoti juurde ning toon vidina, millega kulmukarvu kitkuda saab. "Näpitsad!" Väike vaidlus terminoloogia osas ning siis lähen eee remonditarvete kohvr juurde. Mis sealt puudu - näpitsad! (ma vist ise hüüaks neid tangideks... ) Ja noh, jah. Mind muidugi ajab närvi see, et ta ise ei pane oma asju ära ja ma panen need siis kusagile silma alt ära. Aga näpitsate asukohta peab ta ise teadma. Enivei, lõpuks ta ei teinudki juhet korda, sest meil oli tüli. Ja juhe on katki. Sellised takistused mu elus. Lisaks pissis Rosin põrandale kuigi õues käidud. Koerad elavat ka üle inimeste pingesituatsioone. Mis veel... Jah. Meil on niipalju kola, remondikola, millega teinepool võiks ka tegeleda. Pluss et esik nüüd täis ka A manti, kes Saksamaale kolis ja arvab, et meie juures hea ladustada. 
Täna peale tööd, kuna keegi ei viitsi koos minuga koristada, paistab nii, ja uut aastat kasitud korteris vastu võtta, pean kogu kraami ise pööningule vedama ning ... ma viskaks need katkised asjad ära. Kui saaks.

Ahjaa, silmad veidike paistes ka. Vähem arvutit, rohkem loodust.
Ja siis jätkuvalt sisedilemma enese kui ema nägemisest. Kas see on OK keskkond, kuhu tulevane sünniks? Pidevalt mõtlen selle peale, kuidagi jääb mu ette Pere ja Kodu postitusi ja muid artikleid. Selline tunne, et nüüd oleks justkui aeg, aga ma ei ole praktiliselt valmis. Äkki uue aasta jooksul arenen! K mainis, et tema tahaks 5 last. Mul on tunne, et selleks peab olema tugev sisemine turvatunne ja kaaslane. Ma ei ole kindel, kas mul kumbagi on. Ja kõike totram on see, et minusuguseid mõtisklejaid ja arutlejaid paljulapseliste perede inimesed ilmselt kummastavad - mismõttes ei saa hakkama jne? See kõik on sisetunde asi. 

Uff da. Nii. Et siis vana aasta õhtu. Näis, mis saab, kuidas läheb. 
Ahjaa, kojujõudes peaks ehk miski vision boardi ka monsterdama... 

Ahjaa, ja siis seda veel et võib-olla "päris aastavahetus" toimunuks siiski a la 26. detsember ehk kuuloomise ajal - kõige pimedamal ajal... pärast seda justkui algab uuesti kõik, hakkab uus aasta kasvama. Et ma olen koristustöödega ikkagi hiljaks jäänud... Aga okei, oleme kalendris numbreidpidi kinni. 

No comments:

Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...