päike ja vihm

ükspäev käisime katsiga youporni vaatamas(vanemuise galeriis). on küll porno jah. kui kaugelt vaadata. siis täna lõpuks proovisime ära narva mnt 89 kõige kõrgema rõdu. vaade on ikka midagi muud. samas kui ma elaks raatuse kuuendal, siis vist vahiks koguaeg aknast välja. telekat ei ole vaja.

kõike juhtub kas liiga vähe või liiga palju!

vahepeal toitun nagu robot. mõtlen, mis aineid kehas vaja on ja siis niimoodi toitungi. kuna olen piimatoodete tarbimise unarusse jätnud(unustan, ilmselt ei vaja), siis sel nädalal jõin ühel päeval 0,5l piima ära ja täna pugisin hoolsalt kohukesi. juustusaiade vajadus on ka.

ja siis vahepeal katsun hea inimene olla ja teen kõigile välja ja evelyst on kahju, ainuke, mis ma tema heaks teha oskan, on ta eest poes käia ja probleeme kuulata. aga tal on pöörane töö ja tore nina. minge kõik t-särgi poodi (kaupsi) ja küsige kurjalt sada t-särki ja siis hakake vinguma, et ei hoopis teisele poole tahtsite teksti!

tänase päeva märksõna on tegelikult väga suur lootusetus ja nördimus, sest kõik läheb ikkagi mitte just oodatud suunas, ja see ei olene minust! (ega katsist, jah, ka tal on olnud samade tunnusjoontega päev. õhtu juba enam-vähem rõõmsamas meeleolus)

vahepeal suri mul üks sugulane ära.
liigne leinamine ja kurvastamine on egoism ju. sest, robustselt öeldes, mõtled asjade peale, milleks tema sulle kasulik oli ja miks sa ei taha et ta sureks. mängus on sinu enda heaolu, mis seotud temaga. kui sureb keegi võõras, siis ei pöörata sellele suuremat tähelepanu - võõras mure. aga miks lähedase surm suuremat meelehärmi teeb?
olen vist liiga idamaiste mõtetega ja arvan, et surm on positiivne nähtus. see on selline imelik rõõm. mitte selline, et võitsin miljon krooni... ei oska seletada.