märkamine

ma nüüd ei teagi, kas kogu see kirju suleline, karvane ja täpiline seltskond kõik märkasid, et on ühtne rahvas javärki....veelvähem, kas nad ka tõsiselt gruusia olukorrale abistavate silmadega otsa vaatavad? kui kohustuslik osa pidust läbi sai, hajus rahvas kiiresti gruusia rahvaviiside saatel. nojah, ega need ole tõesti ka minu lemmikmeloodiad. ikka väga erinev kultuur.

peale 4 h und käisin korra sõjaväes. ja inimesekesekene, kes muidu on "ära pane seda mussi, siis ma hakkan seda kuulama, ära pane muusikat!" ütles, et asi, millest ta endalegi uskumatult kõige rohkem puudust tunneb on muusika. jess!
sõdurikodus, mis pole tegelikult kodu ega midagi, müüakse tee 3kr, must kohv 3kr, koorega 4kr. jäätis seevastu 11kr. et noh, tahaks isegi sõjaväes elada. pärast seda sündmust olin rahu ja helgus ise. nii helge lausa, et seisin rahulolevalt tapa rongijaamas valel perroonil(valel pool maja) ning 6 inimest, kes kõik mult küsisid:"kas siit läheb tartu?" vms, seisid minu lahkel loal samamoodi seal. lõpuks sain ka tõekuulutaja rolli mängida. kui kell õige aeg lõi, läksin tsekkasin teisele poole maja ning loomulikult oli tartu rong sinnapoole sõudmas läbi uduvihma.