Monday, January 5, 2009

4.01

ja siis sündisin mina. kusagil kella 23 ringis. tähtpäev eelkõige mu kalli sünnitaja jaoks. kui su sünnipäev on sellisel ajal, siis kõige viimasem asi, mille peale mõelda tahad, on selle tähistamine.

kirjutan uut lugu. aga ilmselt jääb see sahtlisse, sest see on kummaline segu the killersi dramaatilisematest akordidest ja tõnis mäe staatikast. ning sõnu jätkus ainult esimeseks salmiks... hopeless (but not topless!) !

the killersist rääkides. kuna saan rahulikult kodus lebotada ning televiisori mugavusi nautida, siis mtv two pealt tuleb mingi asjandus selle bändi teemal. minu väga-ammune lemmikbänd. hm. ja see hakkas mingit moodi mulle jälle meeldima. kõik bändid arenevad omamoodi. ja nemad arenevad kuidag nõnda, et tolle diskotamise ja mehhiko taustal on side loodusega kuidagi eriti...primaarseks saanud. võinoh see kumab igalpool välja. nagu eestlased oma metsavahelises maakodus wifiga. noh, nad praegu räägivad ka igasugu asju siin telekas, ja ma ei saagi vist täna dushi alla minna... (ega esseeeeeed kirjutada!!!! )

No comments:

Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...