Sunday, January 11, 2009

liigub aeg kui vana lehm, kes libedal on kui jääl...


unes nägin, et tartus vaksali tänaval on geiser. ilusasti pirakate maakividega ääristatud.

minu tuba on mingisuguseks laadaks saanud - lubatakse mööblit ära igasugustele. täna sain teada siis kah ja käisin uusi külmkapiomanikke vaatamas. peale mööbli on seal veel igasugust pahna, mis ilmselt uude kohta ära ei mahu. niiet andke teada, kes soovib endale täispuhututavat lösutamistooli, kes soovib šveiki raatamatut(aeg teha j'le üks tüng - laenas raamatu ja andis mulle hoiule - , sest ta lausa nõuab, et tema kallal nõmetsetaks.) ning ..hm...mis veel...rohkematest asjadest hetkel ei raatsigi lahti saada. üleval on pilt minu praegusest eluasemest. r.i.p. jään igatsema seda suurt akent ja valget-halli üldmuljet. aah, ja mis mu armsast punasest retrovaibast saab?

enam ei saa raamatukogusse õppima minna - liiga palju rahvast!

3 comments:

Elina said...

päris kõike sa ju ära anda ei saa.. sina ju seda mööblit sinna ei toonud.

Mari said...

majasiseselt. ma ei tea kuidas saab täpselt...

Elina said...

a mis sa annad siis kui sa ei tea?

Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...