protsess

kella lahe paiku öösel vildist pärleid voolidest mõtlesin, et olen ikka überjube vinguja küll! siiamaani mõtlen. (t sõnul allaandja kah veel pealekauba) E sai kõigile kaelakeed ja kõrvarõngad tehtud ja mina juba nelja pallikese juures kurdan. bad mari. baaad. või siis: ära vingu, pingu!

ühesõnaga, täna võtsin omale aega. üksi kodus on täitsa mõnna. teed ja oled, kuidas tahad. krutid muusika valjuks, et pidutsevaid naabreid mitte kuulda ning korrastad vahelduseks oma majapidamist. mõne muusikapalaga hiilib loomingulisus ligi. kirjutad siis mõne mannetu luuletusekese ja otsid muid väljundeid. olemasolevatest materjalidest nikerdasin ühed kõrvarõngad, millega välja ei läheks ja mida avalikult ei näitaks. näpuharjutus, ütleme nii. seejärel otsisin oma pisikest heegelnõela, kuid tema on vist jalad alla võtnud ja mu kodu jalge alt pühkinud.

tegelikult tahtsin hoopistükkis ühe loo kohta miskit öelda:

täpipiealt ju minu klaverimängu stiil. selline mulisev, minimalistlik ja ... ma ütleks, et mõjuv. meeldib. plaat peaks ilmuma varsti.