Sunday, September 26, 2010

inimesed ja pusled

on õhtu. on peaaegu et vaikus. voolav-vibreeriv Glass kõlarites, aknaklaasitaga soe sügistuul. hiiglasuur hämar elutuba elab. Põrandal valgussõõris on pusle ja selle kallal pusiv poiss.

mõnikord päeval tuleb külla tüdrukuid ja teisi poisse, nad kõik pusivad selle pusle kallal. kollektiivne  ajaviide. olin ka mina seal, ja nii muuseas asusin otsima õigeid juppe, kuni märkasin, et hehee, ma ju teen sedasama, mida teisedki, kui nad külas on, ja mida tehes nad nii süvenenud ja kenad välja näevad. selle mõtte peale jätsin pusle sinnapaika ja ajasin juttu edasi. või siis tegin teed.

eile oli vist ilusaim sügispäev. sõin nii hommikust kui lõunat vabas õhus päikesekäes. õhtul väisasin kodulinna, mis oli imelikus uduvines. järelemõeldes, imelik päev oli. palju juhtus, ja samas nagu eimidagi olulist. vot.

ps. puslepilt selline, ma ei tea, kas see nüüd tuleb pusleomaniku seotusest rootsiga või jaa:

No comments:

Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...