 |
| pärit siit, jutt jumala õige, egas Marit muidu võitnud poleks :p |
Nonii. Kui ühe õppejõu vaieldamatu lemmik oli Foucault, siis E-R. S toonitab Harold Bloomi tähtsust. Tegelinski siis angloameerika kirjandusilmas tegija ja ütleja, kes mõnesmõttes pöördub tagasi algosakeste juurde. Muidugi oli tal õige point, et black literature või siis kolonialistlik suundumus on bullshit ses suhtes, et tuleks keskenduda ju kirjandusele endale, mitte seda politiseerida või sotsiaaliaga segada. Esteetikal on ka mingisugune võim. Vähemalt võim minu üle küll! Aga mul on tunne, et siitsamast saan ma ainest ka oma MAtööle, teoorilist ainest. Sest ma kavatsen kirjutada sellest, mida kõike Brynjulf Jung Tjönn... ei ole.
No comments:
Post a Comment