Wednesday, April 4, 2012

Ei

saa seda nii jätta. Veebruari lõpus ilmus Trust'il esimene kauamängiv nimega Trst... . Kes on olnud Cristal Castle'si austaja, jätab ilmselt kriitikanooled Trusti pihta viskamata - on seegi duo Kanadast peri ja kütab CC'le häbematult sarnaseid helielemente. Aga stiililt on Trst nagu natuke (goth'im? ja) lüürilisem, ei üritagi eksperimenteerida ja minumeelest mitte ka meeldida, ta lihtsalt teeb oma asja, ja vahel on nii hea end kindlalt tunda kindlas stiilis. Mis stiil see siis on? Ma ütleks, et synth something  oleks nende kahe koosseisu ühisnimetaja. Edasi on lahtrid veidi vabamad. 

Aga tegelikult seda et, ma ei saa kohemitte ühte Trusti lugu kuulata ilma et meenuks hoopis meie/eesti Stones&Hole'si üks lugu. Mõlemad nüüd võrdluseks siin. Jah, kõrvad kuulevad vist ainult paari harmooniasarnasust.... aga minu jaoks need lood sulavad kuidagi kokku. Ja nad sulavad veel kokku ühe minu enda genereeritud looga, tegin, kui olin teismelise emoeellane ( refrään nt: /...youre just a ghost in my dreams, sneakin around like it seems to me going away to the rain.../ nojah siis )

see:


ja see:



okei, nüüd võin edasi hingata rahulikumalt. Ei saa seda nii jätta, aga siia blogisse nii jätta saab küll!
Ja siis ei meeldi mulle veel päris mitmed asjad, ja mis veel kohutavam, kui üritan nendest rääkida, sasipundart harutada, muutub olukord hullemaks.

No comments:

Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...