 |
| joviaalne suvepäev (suve soojem seni) |
Mulle meeldis Juku-Kalle facebooki postitus kohtumisest pagulasega Valli baaris. Miks?
1. Lustakas
2. Kaasahaarav
3. Narratiivne vorm elust enesest
4. Mitmetahuline
Natukene mitmetest tahkudest:
Olen sedameelt, et otseloomulikult on igal pagulasel oma lugu, oma minevik, tulevik, oskused, mingi nö mull/väli, kus ta liigub.
Niisiis sattus üks Soomes (töötuabiraha peal? mingite pagulaserahade peal?) elav Simbabwe(too lazy for ôigekiri) pagulane Tallinnasse, nagu vana hea soome alkoturist (jättes sellega juba teatava eelarvamuse oma loomusest ja eeskujudest) ja kohe muidugi ka legendaarsesse Valli baari.
12 points to pagulane Valli baari sattumise eest. Tol hetkel. (muhedate koorekiht seal koos janii, hea koht ka pagulasele, kust läbi promillide tarkust ja kohalikku intelligentsi ammutada, vb ôppida lôôtsagi mängima, kui talle vaid keegi ôlut ostaks)
12 punni Jukule, et ta suunas jutu meie kultuuriruumi akuutsematele punkidele seoses pagulusega - a la mida teha oskad ja miks ise omale jooki ei osta.
12 üldse jutu enda eest.
Olgem ausad, ega mingile suvakale jorsile ei hakka harilik eestlane jooki väljategema. Seda peaks kôik pagulased silmas pidama. Erandjuhtumiteks: Eestlane teeb vöörale (olenemata nahavärvist, see on köige väiksem tegur, eksole) välja ainult, kui
1) ta on ise väga joobes (mistöttu esineb palju seda nö täisjootmist v mingit joogissse jama sokutamist, eestlane on sageli ka jokkis peaga üsna kitsi, seega tuleb möelda välja skeem, kuhu on kaasatud piltilusaks meigitud vanamammid)
2) too vööras kaaslane osutub vahvaks vestluspartneriks (vôib juhtuda)
3) to vööras on väga kena naine v mees, kellele tahaks küljealla pugeda
Loomulikult, nagu ei esine looduses ainult vata, pitta ja kapha inimesi, ei sisaldu Eestis neid kolme "punkti" eraldiseisvatena, vaid ikka omavahel koos ja mingis suhtes.
Siiski, halli vaga hiirekesena, mis on osa eesti essentsist, häirib mind vööramaalaste pealetükkivus. Okei, teen selle neile kergemaks, kui nad tôesti sulanduda soovivad ja juhtuvad guugeldama näiteks söna refugee vôi Estonia.
Hello all refugees! And others! This is for you, guys, If you ask something and an estonian chooses to say NO (usually we say no only when we have a reason for it), then go with it, Because we mean it. There is no option you can change our minds, you are only asking trouble. This is not because we are not tolerant, this is because you are asking trouble. The other estonians know that and don`t ask trouble, that is the difference, not the skin color.
Siis tuleks jätta veel selline asi nagu selfpitty/enesehaletsus, a la "tehke mulle ôlu välja, olen pagulane." Sellist pikapplaini hakkaks vöi ise kasutama #absurdumkuubis.
Eriti haletsusväärne ning isegi naljakas (nönda totakas, et selle peab lihtsalt facebooki kirjutama vôi söpradele rääkima) on üritamine oma staatuse pealt nö kasu löigata. Pöhjamaalase eeskujulik käitumine on selliste probleemide korral tömbuda oma koorikusse ja OODATA kuni keegi mingi kommentaari annab vôi soovitab psühholoogi/psühhiaatri juurde aeg panna. Seljuhul tuleks mängida tugevat ja öelda, et "ei mul on kôik korras, jäta mind rahule!"
Mida peaks arvama inimesest, kes lahterdab kôik peale enda on lollideks ja sitapeadeks? Vöi, okei, ainult poliitika, mitte poliitikud, ega midagi kontreetset... Audients mu enda näol tuleb automaatselt möttele, tet ehk on sitapea nime andev tüüp ise ka sitapea nime kandev tüüp?
You`re a refugee? You`re safe here, so it is time to get over it and start to live and see the future. Start to see them who have helped you. Saying thanks is a good start.
Juku jutu pagulane ei olnud ei meeldiv vestluskaaslane ega naisterahvas (omal ju nunnu olemas) ega polnud Juku ilmselgelt ka piisavalt purjakil.
Juku jutu pagulane kandis märgatavalt ise sedasama sitapea mentaliteeti, mis tema jutujärgi ta kodumaa poliitikud.
Veidi teise nurga alt lähenedes, meenub mitu artiklit, üks hiljutisemaid oli Triin Toomesaare jutt, kus ta tôi vöörakartuse ja ämblikukartuse vahel armsa seose - a la kui kardad ämblikku, katsud ta ju kenasti aknast ôue juhatada, silma alt ära ja et loomakesele ka eluraas sisse jääks. Alternatiivselt siis tuleks ideaalis toimida ebameeldiva isikuga, kes muuhulgas vôib olla ka pagulane.
Inimene loob endale oma nö sfäärid ise (seega olge valvsad end röömsamates toonides häälestama!) ja usun, et neil, kes tahavad ja on heasti meelestatud, saavad olema ka kontaktid heade inimestega, olenemata kultuuritaustast ja muust. Valdavalt.
Niisiis vöimalus konfliktide vältimise vöimalus on täiesti olemas. Olen ise selle tunnistajaks. Samuti olen tunnistajaks, et enamus asetleidvaid konflikte elustub, kui lasta end möjutada ja jaburusega kaasa minna, mida ma ka hetkel siin sellest popist teemast blogides teen.
Igaljuhul, tahtsin jöuda selleni, et kui juhtub nö "I`m an englishman in New Yoooork" vöi "hakkab minema madinaks" , siis arvan, et üks rikastav väljapääs olukorrast ongi umbes selline nagu Juku-Kalle postitus. Kibe huumoriamps. Asja dokumenteerimine. Hässtääg! Midaiganes. Niipalju, kui on inimesi, on totakusi, millest kirjutada vahvamaid ja vähemvahvamaid jutukesi, pildistada, teha nalju vöi tagaselja siunata, jääda erapooletuks vaatlejaks muudatustele, mis toimuvad niikuinii. Ja leida lôpuks mingi common ground...
No comments:
Post a Comment