Sunday, November 11, 2018

Suur piparkoogi teejuht 2018.

Valetan, suht väike tegelikult. Aga see pealkiri mulle meeldib.
Kolm nädalat olen puginud erinevaid piparkooke. Tervis kannatab, (magusa ületarbimine!) aga vajandus millegi ÕDUSA järele on praegusel "hooajal" suur. Grounding. Tunnen, et on vaja oma keha tajuda, kuidas öelda.... kogukamana, maalähedasemana. Aga nüüd olen juba tasakaalu ületanud ning piparkoogidieet on läinud üle igasuguse piiri. Õdususest saab vanglatunne.... võõrutusnähud, oeh. Nii, et kallid inimesed, kes te seda blogi loete - õppige minu ahnusest ja pidage piparkookidega hoogu!

Kolm nädalat olen puginud piparkooke. Minu ostukorvis:
1) Kalevi krõbedad piparkoogid (4. koht) - nagu sööks präänikuid, millel jõulumaik küljes. Väga head jõulutee sisse pistes.
2) Piparkoogisüdamed mandlitükkidega (3. koht) - võtad ühe ja ei saa pidama. Meeldiv mandlimaik. palju süües hakkab paha.
3) Pihlaka piparkoogid (2. koht) - toredad pisut nätsked ja meenutavad ammuseid maal lahtiselt ostetud (ma ei tea kust) v isetehtud piparkoogid, nostalgia. Aga. Midagi ikka jääb puudu, võiks olla törts rohkem vürtsi. Ei saa süües pidama ning pärast on paha olla.
4)RÕNGU pagar (1. koht) - Üsna kallis kotike glasuuritud piparkookidega. Koogid on värvilt tumedamad kui eelnimetatud suguvennad, sisult meeldivalt nätsked ning glasuur + kallis hind lisab neile justkui lisaväärtust. Seetõttu neid nii palju sisse ei ahmi (ilmselt seetõttu ka, et olen juba liigagi palju piparkooke manustanud ja sellest on tekkinud küllastumus). Ulatad südamekujulise piparkoogi peikale, ise ampsad kassikujulise, ja jätad jõuluvanakujulise, kõige suurema piparkoogi kaunistuseks vaagnale meenutamaks piparkookide esteetilist väärtust. Need on piparkoogid.

No comments:

Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...