Mida räägivad numbrid ja arvud jne / jätkuvalt mustand

AK ja graafikud ja numbrid ning reporter külas pagulastel. Graafikud ja numbrid on põnevad indiid.

Kuhu ma pole sattunud on Kogo galeriis üks näitus, kus menstruaaltsüklid on sätutud tabelitesse ja diagrammidesse. Varsti ehk satun.

Uhh, meenub puberteediajast, kui tobe ja vastakas mulle oli mingisuguseid väikseid kalendreid täita. Siiamaani ei tee seda. Nooruses tundus ikka väga tüütu see naisekssaamine. Nagu. Väga. Tüütu. Seetõttu meeldibki mulle vananemine. Aegamisi sõbruned iseendaga.  

Mingid naiseksolemise teemad olnud õhus. Viimane Tarslämm soomlannaga ja siis slämmi võitja Heidi Iivari, keda juba kolmandat päeva järjest juhuslikult tänaval muudkui kohtan. Helvib elurõõmsalt punaseks võõbatud huultega ringi. Nagu eelmisel suvel Keraneni (ole ettevaatlik, millistest akendest sisse piilud, võid juhuslikult selle elanikuga tutvuda), mitte just võõbatud huultega, aga miskis kaabus, ja jalkasärkides. Ja Heidi luuletused kah: elurõõmsad, osavõtlikud, üsna positiivsed + naljakad. See, mida praeguse riigikorra ja reostuva planeedi masenduses vaja on. Imetlusega näed, kuidas keskea skaut olla on ...vahva. Isegi kui sul on lapsed. Isegi kui sul on lapsed.

Olen seda varemgi maininud, et tunnen end vahel nagu elurõõmu vampiir. Janunen elurõõmu järele. Tahan hubasust ka. Miks ma pean selleks ekstra vaeva nägema?

Mingite ägedate ja sümpaatsete avalikuma elu tegelastega on vahel nii, nagu hiljutises Popkulturistide saates räägiti. Olen siinkohal kaldunud pigem Jimi tüpaazi poolele. Mingisugune aukartus ja ärevus. Kas just soov samastuda eeskujuga, aga kuidagi integreerida tema olemust enda olemusega. Helenel oli jälle vastupidine vaade - täis eneseväärikust - eeskuju (fiktiivne tegeleane) on ju just tema isiksuse pealt maha kirjutatud! Eneseväärikus on jällegi selline minujaoks veidi kauge ja ebateadlik mõiste olnud, millega hakkasin tegelema pärast 25 eluaastat lol. See pole ju midagi, mis niisama on, see tekib siis, kui oled midagi ägedat teinud. Aga selgub, et vahel on hoopis nii, et eneseväärikus võib olla ainus, mis sul üldse on.

Igaljuhul Heidi ja veel mõned temaealised on selged eeskujud, kuidas eneseväärikalt ja vähemalt näiliselt lõbusasti vananeda. Eriti veel, kui vananeda sellises kaunis linnas nagu Tartu. Mul on palju, mille üle õnnelik olla (nt et puberteet on läbi!!!) 

Eelmisel reedel külastatud kodusalongi järel tekkis mul eriline insp oma vanuse ja vanusetuse (tunnen veidike, et elan väljaspool vanust) osas veidi luuletada. Hunniku lullasid  krjutasin "mina 31"

Nt:

mina 31
see on muljetavaldav
arv juhendatud meditatsiooni tabe lahti
tsakrad avanegu
sagedused kõrgugu
üles mägedeni
üle lume lagedale
aasale
panen lipukese püsti

sõnumiga:
ma olen 31 ja elan hästi
see sobib

hästi elame
komenteerib keegi

...

mina 31 ehk aksepteeri beebit

ja mentaalne beebi

laliseb vastu vannitoa peeglist

kui liiga kaua teda vaadata ja 

oodata enese sündi

läbi praguneva klaasi veidi 

verise, kriimulise ja kortsulisena ronib sealt välja

beebi

potsatab põrandale
potsti

aksepteeri beebit!

verise ja klaasikildudest kriimulisena
rebitud liha värske ja küündimatu
selili kahhelpõrandal sipleb nagu mutukas
mida temaga peale hakata?
mitte peale astuda!

aksepteeri beebit!
kommenteerib keegi

ohoo kas see olen tõesti mina
jah see olen mina
aksepteeri beebit
sest see olen mina


näe, ja tõusiski püsti
ja vudib iseseisvalt väljapääsu poole
laia maailma avastama
jättes maha
katkise peegli
31 aastat mind
7 aastat kannatusi

aksepteeri beebit
aksepteeri kõike
mis on

...

mina 31

vastikud tunded mis tekivad

vastikud tunded

vastikud tunded mis tekivad

kui helistab

ema

vastikud tunded

kui ta helistab ja küsib

kus ma olen mis ma teen

ma olen 31

ma ei ole 13

ma olen 31

ma olen

igavesti 13

igavene 13 

igivana kolmeteistkümnene
lokaalides ja jõekäärudes
tegelemas aja surnuks löömisega
jõhker lihtsalt

löön tenniseninaga kivikest jõkke
võtke või jätke

mina 31

mida räägivad numbrid ja arvud

mida räägivad tabelid 

diagrammid

küsitakse AK`s kell üheksa õhtul

lapatakse puutetundlikke ekraane

sest kõik tahavad teada

mida räägivad

emad ja tütred

mida nad üksteisele räägivad

ja miks

ja mis küsimused need on

ja mis vastused need küll on

vanus on number on õigustus

Weyesi andromeeda lugu praegu sobitub meeleoluga. Enamus, kellele teda spämminud olen, ei ole tema lainel.

Lugu, mille juurde avastan end jälle ja jälle tagasi tulemas millegipärast:

youtube`i algorütmid panid mulle meeldima selle loo ka tööjuures taustaks (praegune hallikas-vihmakas-mõtlik meeleolu)