Siis kui

 Mari jõudis arusaamale, et hoopis juhtmete ühenduses on problem ( mitte selles, et programm ei tahtnud sedalaadi ühendust üldse hästi teha), oli ta juba üsna väsinud ja ta katsetas pisut helidega  ( mida ta ka enne juba tegi) ning seetõttu vist kõlab natuke progelt ja sfääriliselt... ja ta mõtles, et kui tal oleks akustiline klaver oma puust hingeeluga näppude all, siis oleks tal kindlasti mõni lugu välja mõeldud. Kuigi mingisugune lauluke hakkas tal ka kooruma: " hey, is there another day, or isn't it, anyway, hey, is there another day... lets talk about weather..." 

Aga siin ta  improb veidi niisama ja vaatab, mis saab. Sai kah... 

Suuresilmaonu

Kõik on avalikkuse suurtele uudishimulikele silmadele vist juba ammugi ja enam-vähem näha, teada, imetleda ja kiruda. Küsimus on, et mis on s/kelle/gi sisu ja kas on sisu seal, mis välja paistab. Ja mis mõne jaoks lahe ja innovaatiline, siis see allseisev video on minu jaoks veidike hirmutav. Elu nagu arvutimängus... Ja samas, kellele ei meeldiks...



Aga muidu, ei ole ka mina instagramist mööda saanud. Värvitud vutimunade pilt illustreerib seda.

still

kui sulle on antud vähe ( perspektiivitaju, arukust, kannatlikkust, pliiatseid ja muid töötarbeid , aega), siis ei maksa üle oma varju hüpata. eriti kui on keskpäev või selline pilvine kõikehõlmav lõpmatu vari su ümber. tuleb teha nägu, et see ongi mõeldud nii ja et see peaks olema äge. see = asi, mida sa nimetad omaloominguks või siis ehk ka igapäevaseks toimetulekustiiliks. btw seal kõige all on eriti "hõrgu" kvaliteediga laiv ühest mu improst (2009?), volüümi võib julgelt juurde keerata ning lugu lihtsalt taustaks mängima jätta. eriti vihmaga :)

Lilled vihmas by marikami