Hoi!

Tere minu vana blogi. 

Pole siia ammu enam kirjutanud. 

Aga muidu kirjutanud olen küll. 

Horoskoope natuke usun ka. Ootamatusi täis elu lubadused on ju täitunud: Meil on nüüd telekas. N`l oli ainult mu jah-sôna vaja. See ei tulnud kergelt. 

Statistika môttes tuleks mainida, et jaapani/aasia tuurid on mul umbes kuuaega jälle peal olnud. JAFFile jälle ei jôudnud, aga pooled asjad on isegi youtube`is olemas. Ja suures-laias animemaailmas on ikkagi üsna vähe neid häid asju, mis mu maitsele oleks. Kunagi hiljem eelistustest ehk. Isegi piinlik natuke ju. Ootan juba, millal Läti tuurid tagasi tulevad. Suvepoole tulevad vahemeretuurid. Ja skandinaaviatuurid on nagu konstantselt autopiloodi peal. 

Vahepeal olen kirjutanud ka ilukirjandust, seda tuleb veidi putitada. Ehk saaks romaani kokku? 

elämä

sain siit

Dramaatilise muusika kuulamise hoog peal. Mis tähendab nt Florence and the Machine. Florence'i eeskuju Grace Slick siin pildi peal. Põnev naisterahvas. Plaadikaaneidee.

idüll üll

Käimas on ju Karlova päevad. Lähen vaatan pisteliselt üle! See äktšõn siin aga Krooniaia tänaval: Puuraidur, poiss jalgratta ja isetehtud järelkäruga, mööduv näitsik ja vist koolist tulev laps. See rõdu seal on ka mõnna.

zzzzzen

hirmuspalju aega veedetud toaseinte vahelt väljas, ninaga päikese poole, tundub. 

mingisugune rallitamine käib minu sees, yeaah. tundekasvatus vist või midagi taolist. asjatu, aga ikkagi...

ja siis jään mõtlikult aknataguse kase liikumist vaatama...

pärast volbert sai hommik veedetud kümmeldes aura keskuses. 

vahtisin ületee-hrutsovkade kinniklaasitud rõdusid, nagu vist auras ikka ujudes tehakse, ning kindlasti keegi mõnest sellisest vahtis ka ujujaid, sh mind. selline anonüümne vahtimine käis. a igaljuhul ütles, et ta vaataks küll.

"me kõik saame vanaks" laul kaikus üle basseini virvendava veepinna eriti imeliku sooja loidumusega, et kujutlesin end atsaka küpse daamina samu trajektoore läbimas, nostalgitsedes, kuidas ma kord 24 olin. (ja lõhmuse asemel miskipärast ilmub mu silme ette muigav maimik. minumeelest jõlesarnased tüübid.) a ütles, et ärgu ma põdegu juba oma vanuse pärast. see on mu nädalateema olnud. ja siis kõlas star fm'ist "only you", mis eestikeelses variandis peaks olema "ootan tuult".  ei mitte leebe tuul ega midagi seesugust. üks suur ja resoluutne tuule ootamine.

a' tuul on kohal juba....

naisterahva keedetud pudru

Nii. Ei tule see blogikirjutamine enam välja. Mõtlesin siin igasuguseid asju ja nüüd ma ei viitsi nendest kirjutada. Olen vist liiga palju rääkinud. las ta siis praegu jääb... 

Aga avalik elektrooniline kutse siin millelegi-kellelegi, ilmselt minu enda süvaalateadvusesse, et no Mari, võta ennast kokku siis, et kusagilt maalt see ei ole enam iroonia ja eluterve pessimism. Kusagilt läheb see veidike juba patoloogiliseks. Mul oleks sellest kiiremas korras vaja lahti saada ja tegutseda. Some happypills, yes please!

Neutraalsusteema ületab ka kohati piire. Ei austata sugusid nende omades väärtustes vaid luuakse uusi sugusid ja tahetakse kohati luua mingit üliinimest. Eile õhtul näiteks nägin kummalist naispaari ringi liikumas - kenad sonidega tomboyd mõlemad... Toompoissidele vastupidiselt veel otsitakse miskit supernaist. Kinokohvikus silmasin mingi multika plakatit brave - äärmiselt kuraasika&tegusa ilmega punajuukseline lokipea naisterahvas oli seal peal, amb käes vist. Brave'i nimi seletab juba niimõndagi. Eeskujud väikestele tüdrukutele veel ka Rapuntsel panniga pähelöömises ja karatetrikke tegev lumivalgeke. Ja juba legendaareks saanud Hermonie. Et siis luuakse aktiivseid, vägivalda normalnaks pidavaid ( "ok, see on enesekaitse") naisinimesi. Meenutab kangesti seda, kuidas Euroopa ja Ameerika sekkuvad Lähis-ida elukorraldusse ja tahavad selles kaoses läänelikku korda luua. Tahetakse teist enesesuguseks teha või siis valitseda. Tegelikult ei ole siin üldse tegu naiselikkuse kui sellisega, vaid nagu mingusuguse maagilise metsikusega, mida paistab et omistatakse naiselikule jõule, aga millest oleks arukas loobuda, sest muidu ei saa asju ajada. Vahel harva ainult, kui on vaja paarituda, see metsikus on äge. See metsikus sisaldab endas ka üldnegatiivseid omadusi, nagu lohakus, passiivsus, emotsionaalsus(mis ajendab mittehäid otsuseid) ja täpsusetus... ja endest omadustest tahetaksegi loobuda ja jätta järgi ainult atraktiivsus. Niisiis, mulle tundub, et tegeletakse üldise kehvade kommete ja harjumuste marginaliseerimisega. Aga miskipärast on just naised see objekt, kellelt need nõrkused, mis ka paljudel meestel olemas, ära võtta tahetakse. Või mulle paistab aint nii... ja ikka ikka see roomalik v isegi spartalik julguskasvatus kehtib, kirjutamata reeglitena. Mis selle kõige puhul on kurvavõitu, on see, et nii muutuvad nii mehed kui naised, aga tegelikult, inimesed üldse väga üheülbaliseks, väga pika aja jooksul õnneks...

btw varsti teen siinse kujunduse ka veidike kordapoole...

On liialt lühike päev

Hei, see lugu ju igas kastmes hea - ka kolme peale on see väga hea. Ja sõnad pehu suus tulevad rohkem esile ja saavad oma elu - väga hea, sest need on head! :)

i knowz a lot

pärit siit, jutt jumala õige, egas Marit muidu võitnud poleks :p

Nonii. Kui ühe õppejõu vaieldamatu lemmik oli Foucault, siis E-R. S toonitab Harold Bloomi tähtsust. Tegelinski siis angloameerika kirjandusilmas tegija ja ütleja, kes mõnesmõttes pöördub tagasi algosakeste juurde. Muidugi oli tal õige point, et black literature või siis kolonialistlik suundumus on bullshit ses suhtes, et tuleks keskenduda ju kirjandusele endale, mitte seda politiseerida või sotsiaaliaga segada. Esteetikal on ka mingisugune võim. Vähemalt võim minu üle küll! Aga mul on tunne, et siitsamast saan ma ainest ka oma MAtööle, teoorilist ainest. Sest ma kavatsen kirjutada sellest, mida kõike Brynjulf Jung Tjönn... ei ole. 

põnev, mis kõigil on...

kirjanduses on peaaegu kõik lubatud

Jeg sier: Du har jo et dikt i Sting hvor du personifiserer selve døden, han er på vei inn i telefonkiosken…
Jóanes: …og ligner litt på William Burroughs med hatten, ja.

( tõlkida eiviitsihetkel )
 

blogtroll

tartus

m:"a lähme siis cookbooki!"

t:"kuhu? miskohta?"

m:"cookbooki."

t:"mis kudipudi keel see nüüd oli?"

m:"see on see rahvaraamatu kohvik"

t:"öelnud siis kohe.."

tallinnas

t:"a lähme siis slothrops'i"

m:"kuhu?"

t:"slothrop's"

m:"mis keelt sa räägid?"

t:"see iglise keelsete raamatute pood"

m:"öelnud siis kohe, et raamatupood."

(tekst kirjas mälu järgi kohmakalt ja mitte nii naljakalt. aga sellised need keelebarjäärid vahel on)

eelnimetet pood peab endale lähiajal eestikeelse nime hankima vms.

ps - jess! teadus soosib minu magusadieeti. kahjuks ei ole veel tõestatud, et ebainimlikult(omadussõnakriis..) suurtes kogustes šokolaad oleks tervisele hea. usun, et nad jõuavad tõestusteni lähitulevikus.

ps - hilisõhtud on suurepärased blogikirjutamise ajad. on küll jah.

Meelevald / ettevaatust, söömised-joomised!

Igasugune kirjandus ei või igasuguse lugeja kätte sattuda. Eriti selline kirjandus, milles on palju õlut... Tavaliselt mu külmkapp selline välja ei näe, nagu all mobildistusel demonstreeritet. Igasugune lugeja: Arvatavasti olen pea ära löönud, nagu mr. Talbot ja pean Wheelerit vaimuks, samas kui too jääb kainemõistuslikuks ja kohe Talbotile vett kajutisse viia lubab, ning armun, ma pole veel sinnamaani jõudnud, et täpselt teada, kellesse ( W. Goldingu tollest laevagasõitmisetriloogiast käib jutt). Nt Kim minus küll selliseid aasiatoidu neelusid ei äratanud nagu K's... Tähendab, olen ikkagi pea ära löönud.

Rääkides veel veidike toidust - Ma ei taha olla julm ega midagi, aga praegu Aura aedviljamahla juues (uus toode uus toode) ja selle etiketilt suvise külmsupi retsepti silmitsedes tekib tunne, et seda sõin ma ju esmaspäeval Sfääris! Keskpärane. See võib olla misiganes enamjalot tomatit sisaldav püree. Šokolaadikook oma enormilisusega suuruse aga ka maitse osas õnneks korvas supi. Aga seda sõi M. 

Rääkides veel veidike suppidest, siis kasutasin juhust avalikus kohas (Näljas) lõunatada, kuna kodus haaraksid mind arvatavasti teised mõtted ja teod kui nt koolikirjanduse lugemine. Tegin seda ( lõunatamist) peaaegu paralleelselt herr Haridusministriga. Minul kõrvitsasupp, temal, uljaspeal, Tom Kha supp. Minu vürtsikas supp osutus ülemäära vürtsikaks, nii, et ma endalegi häbiks pipratükke sealt välja koukisin. Minister jäi selles osas siivsaks, kuigi ka tema supp oli vürtsine. Kuid J. Blake'i viimase albumiga ( loe: väga ja väga rahuliku) täidetud muusikatausta söögisaali täitis kord minu, kord tema nuuskamine. Tema oma oli häälekam. Lugesin parajasti Jaapani premodernsete seksisüsteemide kohta ( hobune ka falloslik symbol, ma ei teadnud/arvanud/mõeldnudki selle peale) ja tema Postimeest. Minujaoks oli see oli kahte baguetti väärt supp, tema mahendas keelt õllega. 

Rääkides veel õllest, siis sai proovitud uut Karlinimelist õlu. Ja seda kino Sõpruses, peale Kaplinski dokki, BMF lühifilmide ajal joodud sai. Tänu jälle Toke õllelembusele ( Orm Punasest). Kaplinski dok oli peaaegu läbinisti prantsusekeelne.  Seal oli palju looduses rassimist ja passimist ning alguses Tallinna võltskiirust ja midagi, mis vist on kunstiline, kontrastiks. Igaljuhul rohelust oli palju ja mulle meenus, kuidas ma ise kord olin natuke liiga affektierroris kirjanikepaari Vesaaside elust maal. Oh seda maalolemisromantikat. Sama mõnus elu oli ilmselt ka Olav H. Haugel, kes rohkem teada inimestele. Õunaaed või mis tal oli. Kangilaski mainis kunagi virsikuistandusi Norra lõunaosas. Mmm. Ja siis Fosse vist ju ka selline.... omaettehoidev, omaesine mingil määral ju ka loodus või vähemalt "ära". Ära olemine. Äraolemine. Nojah, see roheluse üledoos tundus natuke naljakas, kuid anname prantslastele andeks. Pealegi ei tehtud dokumentaalis peaaegu üldse mingeid põllutöid ning aiast ei saanud ka suuremat sotti. Võsa. Puutumata/ Vähepuututud loodus. Domineeris vikatiga niitmine, millele isegi prantsuse keeles ( vikatile mamõtlen) vaste leidub sõnaraamatus. Ja metsas viibimine. Ning õuepeal asuvas tiigis ujumine, koos purde lagunemise ja parandamisega. Tiigis muidugi ujus suurmees alasti. 

BFM filmidest tooks esile 2 või 3, mis rohkem silma jäid. Kuigi kõik jäid mingil määral. I. Ojarit nägin enne filme ringi sebimas, ning tõepoolest, ta figureeris neist (kuuest) kahes.

Jänesefilmis ( Tõsikindel Jänes” – rež. Eik Tammemäe) on meie pealinna ööelu ja arhitektuurikaunidus väga kenasti kokku viidud, nii, et äärmiselt meeldiv on seda läbimõeldust vaadata. Ja üsna kerglane sisu oli selliseks läänelikult keeruliseks tehtud. Üks teine film  ( “Kõks” – rež. Hardi Keerutaja) oli nii sürr, paar mu sõpra, kes kokkusaades peaaegualati arutavad filmitegemise üle, on samasuguse sürrusejoonega, mis muudab sellegi filmi minugi jaoks südamelähedasemaks. Lynchilik ka veidike oma suletuses ja mm nojah sürruses. Ja viimane ( “Teine pirukarööv” – rež. Kaur Kokk ), Murakami novelli ainetel, said someone. Oli huumorit, silmale pai tegevat teostust ning imelikku mõttetust kõige selle juures, mis kohati nagu Murakamile omane, mängu ilu vms.

btw säästu hapukurgid pole suuremad asjad maitseväärtuselt

rahulik vastlapäev

tallerk ja tops pärast kukleid ja veini

naabrid küpsetasid vastlakukleid, seadsin minagi sammud poe poole. jahu mul on. aga küpsetamise tuju mitte. koogikeste sektsioonis sumises kuklihuvilistest, kes olid internetifoorumites uurimustööd teinud, et leida seda parimat kuklit, nagu üks valjuhäälne kodanik kuulutas. ta näitas kätte, millises kuklis leidub moosi ( revali omades on nt) ja millised ei pidavat head olema ( mingid liiva omad) . konsumis suurt valikut polnud, haarasin astri omad, sarnaselt enamike kodanikega, nägin veel eklääre pihlaka  firmalt...

reminder või lihtsalt tore pilt

agnese blogist
pean mainima veel , et olen avastanud enda jaoks kohvi SUHKRUGA.

Täna hommikumantlis

kujutan end ette hoopis nii:
( liiga nunnu nägu, et siia peale me gusta lõusta tuunida :p :3 )

anyways, i'm yours...

tegelikult tahtsin üldsegi mainida, miks ma ei saa kooliasju lugeda.
jäin kuulama seda cooli "midagit".cool öeldakse seal nii coolilt!
uuel aastal uus albumm kõlab heatujuliselt, nii peabki!

aega pole!

yup, selline tunne on

väsinud ja jätkuvalt mõtlen, et mind tuleks tsivilisatsioonist ja sotsiaalsest elust eemaldada.

ei-ei, kõik on korras.

sain lisaaega.

ikka veel mortenseniga möllan, kui aega on. 

igaljuhul see kogumik on kunstiteos iseeneses, tervik, oma korduvate elementidega siitsealt ja suht kontseptuaalne. varsti ehk saab ka eelmiseaasta omale silm peale.

jeg vet ikke hva jeg snakker om

nüüd läheks magama.

mortenseni ärritit ebaõnnestunud haikude näol natuke veel siin, asisemat ehk järgmises vrõhus. 

nõiaring

Vihkan lollust. Järelikult vihkan ennast? Järelikult kui ma vihkan ennast ei saa ma ka teisi mitte vihkamata jätta? 

Sellise olukorraga katsun siin toime tulla praegu ja ennast harida, aga mis sa rumalukesega ikka teed.

Ja mul lihtsalt ei ole aega tööle või praktikale minna, ei ole aegagi esseed õigeaegselt ära saata. Ja ma elan seda siiski väga üle, tee mis sa tahad. Olen pidevalt mingis deliirilises poolmeditatiivses olekus... muide päike on täna väga kaunis, kusagil selle pilvekihi taga ta kumab roosakalt, ning a le qoki õllelossi tornis lehvib punane lipp ja kusagil teisel pool on õigeusu sibulakuplid ja siis on peetri kirik, ma ei tea, millisest kirikust kellalöömist kuulen, aga vahel hommikuti lisab see midagi pühalikku ja klaaristavat, kuidas hommik, nõnda päev - sellepärast nii paljud päevad ongi mul sellised unesegused.

Aga muidu, putitasin ühte maruigavat eelmise aasta teksti ma ei tea nüüd kas veel igavamaks, aga palun: igavlugu. Kui on mööda läinud teatav ports aega, tundub endakirjutatud vana sodi üsna amüsantne, nagu ei loeks enda asjugi või nii. Annad endale andeks. Et olid siis vähem wiser võimidagi. Usun seda Oscar Wilde'i väljakäidud mõtet, et kehvasti maalivad kunstnikud või kehvalt kirjutajad on kunstiteosed ise hoopis, oma elu elades. Usun sellesse...

selline tunne päris tihti

Inglikoor

Üks helgusehetk.
Mul on kohutavalt vedanud. Mul on olemas inimesed, kellelt tingimusteta (või väheste tingimustega) ligimesearmastust õppida :)

Mul on eeskujud ja innustajad. Mul on üsna hea analüüsivõime. Ma loodan, et saan oma nõrkused tugevusteks muuta ( leidsin endal neid päris hulganisti olevat ja halb idee oleks neid enesevihkamiseks ära kulutada)

Mul on veel palju öelda, aga kes seda lugeda viitsib ja jõuab. Siin on üks armas video, mida vaadata ja võib-olla isegi proovida leida endas midagi, mida lihvida või ümber pöörata ägedaks. Nagu Bocelli kinnisilmsus on tema kaubamärk...

jäänuk teisest advendist

tagasi juurte juurde

Unes täna oli ebamugav: Oli vaja hambaid pesta, samal ajal viibides laulukooris. Siis võtsingi kotist hambaharja ja pasta ning asusin harjama. Ümberringi rahvas kogunes oma kohtadele, vanad klassiõed viskasid üksteisele viisakaid lühilauseid jne. Raskeks läks mul siis, kui tõusti püsti ja laulma hakati. Pidin ju pasta välja sülitama ja suud loputama. Ookei, kohmitsesin käekotis ja leidsin salvräti, kuhu peale väikest arupidamist hambapasta väljutatud sai. Aga suud loputada? Ruumist väljuda oli mõeldamatu! Sellises ebamugavas seisundis ärkasin. Hiljem hambaid pestes neelasin kogemata loputusvee alla. Öäfhjdsalnjöc

Kõlab jällegi maru lihtsalt, aga unistada tasub, sest väga vabalt võib minna nii, nagu väiksena unistanud oled - minu rahatuse üks põhjustest võib olla see, et ma pole kunagi unistanud miljonärkis saamisest. Vend unistas sellest ning näib, et ta vaikselt saavutab olukorra tehes sada tööd korraga, omades praktilisi prioriteete. Pind soovis olla rikka mehe väljavalitu, mille tunduvasti ta praegu ka saavutanud on. Aga mina? Väikest valget maja järve ääres võrkkiigega pole ma veel saanud... Või pole ma oma unistustes olnud piisavalt konkreetne või üldine või otsustav?  ( st olen veel palju asju tahtnud, nt kirjanikuks või muusikuks, mis aga nähtavasti tänu olemasolevale heale mind väga ei motiveeri asjutegema, ahaa merisea sain küll!). Õnneks sai nädalavahetusel siiski L-E rohelusse ja tähistaevast vaatama, sauna ning jõulutoite nautima. Lihtsad asjad, head asjad. Jõulusoovid on ka tegelikult mittemateriaalsed, yoyooo.... 

Meelevaldne videovalik seekord, tegelikult on nädalavahetuse muusikamärksõna KOER või KIISUD.  Aga muidugi ei mäleta ma koeravideo märksõnu ja Propelleri Kiisulaulu youtube'ist ei leidnud. Igaljuhul-igaljuhul, tasub videotes beibed ära vahetada nunnude koerte või kassidega! (Leppida tuleb praegu aga Casiokidsi pakutavate pehmete mänguasjadega. Alf!)