hirmuspalju aega veedetud toaseinte vahelt väljas, ninaga päikese poole, tundub.
mingisugune rallitamine käib minu sees, yeaah. tundekasvatus vist või midagi taolist. asjatu, aga ikkagi...
ja siis jään mõtlikult aknataguse kase liikumist vaatama...
pärast volbert sai hommik veedetud kümmeldes aura keskuses.
vahtisin ületee-hrutsovkade kinniklaasitud rõdusid, nagu vist auras ikka ujudes tehakse, ning kindlasti keegi mõnest sellisest vahtis ka ujujaid, sh mind. selline anonüümne vahtimine käis. a igaljuhul ütles, et ta vaataks küll.
"me kõik saame vanaks" laul kaikus üle basseini virvendava veepinna eriti imeliku sooja loidumusega, et kujutlesin end atsaka küpse daamina samu trajektoore läbimas, nostalgitsedes, kuidas ma kord 24 olin. (ja lõhmuse asemel miskipärast ilmub mu silme ette muigav maimik. minumeelest jõlesarnased tüübid.) a ütles, et ärgu ma põdegu juba oma vanuse pärast. see on mu nädalateema olnud. ja siis kõlas star fm'ist "only you", mis eestikeelses variandis peaks olema "ootan tuult". ei mitte leebe tuul ega midagi seesugust. üks suur ja resoluutne tuule ootamine.
a' tuul on kohal juba....
