Fra nettprat til nattprat

Mötlesin ka siis luuletuse teha meie uude sk blogisse, aga kuidagi ei tulnud pähe enam öelda asju sönadega, mis midagi üldse üle annaks. Ja elufilosoofiat ma lulladesse väga ei tavatse panna. Ainult nett ja natt mul olidki peakolus ja guugeldasin öökullihääli. Leidsin pro linnuhäälte blogi selle peale, aga guugl  tahtis alguses üldsegi korrigeerida mu otsingu Ugly Bettiks. See selleks. 

Mul on siin kakaokarva ööd viimasel ajal. Kui vörrelda, siis eelmisel aastal olid nad chai latte karva. Sellest eelneval aastal leidus päris mitu iirikohvikarva öökest. Oh neid karvu...  Mustikamoosi ja mee segused pudrud leiavad aset nüüd hommikuti. See selleks. 

Aga Riiast. Ma ei tohi Lätit vötta kui Löuna-Eestit! See ei anna head effekti mu elukorraldusele - ühegi latita kohapeal olla oli päris ok seekord, kuna latte oli teistel ja enamus tavaari sai osta Valgast. Aga natuke jamam on mu märkmikuga ja mönede kooliasjadega, mille koopiad önneks olemas ka siin, aga ikkagi. Nii lähedal ja nii kaugel asub Riia, ja smartposti seal pole, cargo vist on, aga jamps see postitamine ikkagi. 

Plaanisin tegelikult lühikest postitust, kell on palju. 

Seega siin all üks mu vähese akuga klöpsatud vähestest piltidest Laurel Halost. Jaa, oligi öhtu täht minu jaoks, sest me öigupoolest jöudsime päris hilja kohale ning paljud esinejad jäid üldse kuulmata vöi jäid lahjaks. Muidugi vöis töllerdamas näha kopsakas koguses eestlasi ja siis ka mu läti lemmik blogijat Agnesigat (HeleneVetiku analoog). Mina teda ei näinud, kuid N pani teda tähele ja kui ma täna talle Agnesigat tutvustasin, siis tuli talle see preili kohe tuttav ette.

Halo laiv kestis vist poolteist tundi. Selle aja sees jöudisin lava ees köikuda ning löpuks pea ölal unne suikuda, suikumine oli meeldiv, sest ma olin ju endiselt laivil, köik voogas roheliselt ja purpurselt ja polnudki vahet, kas silmad on lahti vöi kinni. Oluline oli olla seal. Ja igaks juhuks mainin, et ma ei olnud mittemingisuguste uimastite möju all ei siis ega hiljem. Not my thing.

Tore tabamus, et ööbimiskoht asetses päris Palladiumi läheduses. Palladiumisse tasub minna, sisekujunduselt selline... nagu modernne linnahall somehow. Siseneks nagu koopasse, suur ja ümar garderoob, kusagil urkas on päris lahedalt paigutatud peeglitega vetsud ning saal ise mahukas. Betoonirohkuse osas vist veidi ka nagu Rock Cafe. 

Aiijah, ja Naba Klabi ette parkida tasuta saab ainult pühapäeval! Muidu vist nagu eesti aegadegi järgi.

Ps. olen märganud teatavat keele tooremaks muutumist enda puhul. Möjutajaid leidub. Samas, hetkel mind ka völub see. Ortograafia lo-fi? :)

Kõue ja pläkupläku

Peaks blogindust jätkama, aga pole eriti mahti kirjutada...  paarist asjast natuke ju võiks.

Täna turgatas telekava vaadates pähe, et eelkooliealisena sai ju sageli üles ärgatud selle pärast, et mingeid sarju või multikaid näha. Where have all the flowers gone laul hakkas nüüd seepeale peas kummitama...

Ja seda, et festaritest olen ainult Kõue Helil käinud. Eriti meelsasti ei seleta kellegile, mis musa teeb Minerva ja mida ma üldiselt kuulan ka, sest nojah... Paps hakkas naerma vms. Ja pärast oli raadiost kuulnud, mida Juur oma tütrest seletas ja selle seletusega rahule jäänud. Mis kinnitas minu juttu. Nišid ja värgid. Hommikul olid telekas nisad. Mingi saksa reaalelusari maainimeste armuelust - not not fun at all. 

Ee aga Kõue kohta seda, et üks asju, mis mulle selle juures kõige rohkem meeldis, oli mõis(akomplex) ise. Kuigi restauraatorid tõstaksid hädakisa. Ja eriti meeldiv oli selles sopilises ja eksootikahõngulises mõisas uidata, kui taustaks kostus mahedat harmoonikumiklõminat (see klaveri ja oreli vahepealne imelik pill). Tüüp saksa duost Günther Lause klimberdas eriti meeldivalt ja oskuslikult midagi jazzilist. Läksin kitarriga, mis teiselpool tuba vedeles võtmiseks ja mängimiseks, ligi ja asusin kaasa mängima. Aga tüübil oli e moll, mida ma ei oska ega adu. Ja kes on mind kitarri mängimas näinud/kuulnud, tegelikult suht takistavad mul seda pilli kättivõtmast ja vist õigesti teevad. Kui ei oska, ära jända vms. Hiljem ühines Güntheriga üks teine kiilakas onu bongopartiiga. Meeldiv :) Üks kolmas rändom onu aga üldse magas malelauataga ürituse algusest lõpuni. Muidu sakslane peol mängis ee miskit eksperimentaalset diipi tehnot... Ja Güntheri "bänd" areneski välja samalaadsest improviseerimisest pääle pidusid (me gusta!) ja  need 2 saksa siis nüüd eestis. Vot.

Mõnus:

head kooliaasta algust!

täna sai igasugu asju mittetehtud. mu peaaegu lemmikpilt minust endast, näe! et pildi ülespanemisega haakuda, siis sellest ka üks mu tänane juhtmõte: ennast armastama/väärtustama peab. peale imelikutsemise, et kui omada emotsionaalset mälu, siis on kummaline vahel ringi jalutada ning transformeeruda ajas tagasi. ja tunda samu asju. minupuhul juhtub tihti. ja vef on miski riia jalkaklubi, aga ka hiiglaslik vabrikukompleks, kus toimub pidusid, näitusi ja kus pidavat hipsterid pesitsema. kooserdasime seal mingil reggeüritusel.

ps. natuke midagi sooja sügisõhtusse:

Dead Pixel by Solipsisticnation on Mixcloud

psps. ja kuramuskuramuskuramus et eclectical ikkagi ei käinud!

käisin riias

naasesin selliste muljetega, et riia hakkab juba päris kodusena tunduma, ainult see nende keel on killer. ja vene keelt kõnetavatele nt abi paluvatele mammidele ei oska musta ega valget kosta. ehk siis minu abivalmidus jätab soovida, sest tegelikult peaks inimest oskama aidata ükskõik mismoodi ja kuidas. väidavad üdini helged-head inimesed. ning. inimesed pidavat jaotuma kaheks, nagu ütles khani ema: olgu ta moslem või hindu, loeb ikkagi see, kas ta on hea või halb. vot. kas loevad kavatsused? kas kui inimene kavatseb head, aga ei astu selle nimel just eriti mingeid samme, on ta hea või halb? pole piisavalt hea? selle kohta ütleb mõni ignorantsus. ja ignorantsus on halb. väidetavalt. kui mina ütlen, et pole olemas head ega halba ning asjad on suhtelised, siis kas läheb seegi ignorantsuse lahtrisse?
öhh, mis siin ikka teoretiseerida, kuulake hoopis läti suure helilooja estraadiloomingut. ja illustratsiooniks pilt madam coco'le pühendatud vintage pood-puhvetist, mis on päris õdus kohake.