Bänd

Ühesõnaga, meil on nüüd bänd. Põhimõtteliselt. Ei, see ei ole bändi nimi. See äkki areneb ise välja meie tegevusest. Tegema me seda veel pole hakanud. Aga põhimõtteliselt. Meil on bänd. Nagu on parteid või ühingud või seltsid või misiganes. Laenan seda algajate elektrikidra näiteks. Ema hommikul küsis, et kas ma ei tahaks midagi eakohasemat selga panna. Jäin siis neutraalse t-särgi juurde. Jaapanis küll üliõpilased kostüümidega tundides käia ei või. Teksaspüks ja midagi õpilaslikku peab kindlalt olema, muidu tunnevad õppejõud oma autoriteedi õõnestamist või midagi sellist. Mul poleks vist probleemi ei siin ega tõusva päikese maal. 

Kui keegi mõnd keelpilli mängida oskab, andku teada. 1 ideedest oli midagi Arcade Fire taolist. Kuigi nad ka nüüd elektrilisemaks kätte ära läinud... 

Lõpuks ka Streepi Tatcher nähtud, sest ilm ja tuju kehv, kuigi mööbel uus ( a:"Kuhu sa riiuli jätad?" b:"Siia jääbki." a:"Aahah"). Aga nagu Helgi Sallo igalpool jääb Salloks, siis Meryl Streep jääb oma kõikvõimalikes erinevates rollides ikkagi Streepiks.

grammatikaliseeritud

random fffoundist leitud pilt

Ilmataadil siis selline lumine teiseaprillinali varuks. 
TÜR'i teatud kohtades täna tundsin end sarnaselt, nagu ülal pildil.
Kusagilt võiks nüüd suuremat sorti süvenemissvev peale tulla, tühmus kao!
TMW laupäeval Krahlis oli meeldiv vaheldus, jah meeldiv vaheldus ta oli, aga paneks ta ühte patta üldise tallinna-elamusega. Et siis oli meeldiv vaheldus. Ah, et ma juba ütlesin seda? Igaljuhul, meeldiv vaheldus oli.
Ps. haarasin rongi kaasa See on Ales'i ning märkasin, et Fossel ei ole ainult napp ja kordusrohke sõnastus vaid ka napp teemadering oma kirjandues. Minimalist igas mõttes. Kõik kirjanikud põhjas on vabal ajal kalamehed, võib samuti öelda, kui olla pisut pealiskaudne vms. Igasugu asju võib öelda. Keeletunnis päris mitte...

Saaaaaaaga

ajutine seinakapina funksiv kastikogum @ grannies

Vahepeal oli mul juba meelest läinud, kui otseselt humoorikad ja/või grotesksed võivad saagad olla ning ka nt 20.saj kirjutatud saagataolised romaanid, mis kätkevad endast toda viikingiaega. Pidin Orm Punasest paar peatükki lugema ja jäingi lugema, ei saanud käest panna. Äktšõnit ja naisi on ja raha ja luksust -  Cartland meestele. Üks viimati ettejäänud stiilinäide:

"Mina olen maata mees," ütles Styrbjörn, "ja mul pole vara, et rahu pidada, sest minuga on nii, et ma olen parem kaaren kui see, keda kaarnad nokivad. Aga kui ma sinu juures külas olen, siis arvan, et pean rahu niisama hästi kui mõni teine, ükskõik mis jumalad ka pidu püsti ei paneks, sest sa oled olnud hea äiapapa, ja sinuga pole mul kunagi tüli olnud. Aga tõsi ta on, ja ma pean sulle nüüd ütlema, et sinu tütar Tyra on surnud; ja hoopis meelsamini oleksin toonud sulle paremaid uudiseid."

"See on kurb sõnum," ütles kuningas Harald. "Mille kätte ta suri?"

"Ta sai pahaseks, kui ma võtsin endale vendide hulgast sohinaise," ütles Styrbjörn, "ja sattus niii suurde raevu, et hakkas verd ülitama, ja siis jäi ta kiduraks ja suri ära. Aga muidu oli ta hea naine."

"Seda olen ma ammugi märganud, " ütles kuningas Harald, "et noored surevad kergemini kui vanad. Aga ärgem nüüd laskem sellel oma meelt liiga palju rõhuda, kui on jõulujoodud, ja mul on rohkem tütreid, kui ma oskan nendega midagi peale hakata..."

... ja kui Kristiina Lauritsatütre oleks kirjutanud mees?  Võinohh... Jah...Vähem vaiba eem tegemist ja rohkem taplusi. Detailsemalt. Ja vähem pikalt-laialt-seletavat jumalasõna äkki ka. 

Ja siis - peaks Game of Thrones'i teise hooaja juurde asuma - ja mida ma näen. Ma teadsin, et naabripoiss Peoelukas on kuidagi sarnase näoga. Emake loodus teab, millise näoga on kurjus vms...

teatriluulud

vana hea tatari-miljöö! soe ja hubane igas mõttes...

mu extoast on saanud nukuteatri uue põlvkonna esindaja S ( loe: teater on ta elustiil) kasutuses maagiline paik, kus on nii palju suuremaid ja pisemaid detaile, et ma hetkel ei viitsi seda kirjeldada. igaljuhul oleksin nagu sattunud nukumuuseumi mõnda nurgatagusesse, ma ise. ka õhtune koosviibimine youtube videote saatel oli kõvasti mõjutatud S'i stiilist ja ma ütleks, et see on äge! võinoh, värskendav. kindlasti tegi siin vein minuga oma töö, aga siiski, sedasorti kunst täidab mingit sorti käegakatsutamatut nälga... ja mul see nälg ikkagi oli ( igaljuhul kujutanuks ma ette ka nt õhtust suvepäevaetendust pisut nauditavama visuaalse ja miks ka mitte sõnalise väljenduse osas intonatsioonide poolest naturaalsema tükina ( pöhh miuke lause!). st et siis laused ei tuleks suust välja nagu robotid, mida selles etenduses kohati ette tuli ja mind häiris. ja näidendis niigi sunnituna tunduv naer ei olnud ka laval just loomulikum. muidugi ei propageeri ma no99 "särtsakust" (vms)   nagu A mu kehvast kommentaarist pahakspanevalt aru sai. aga ma propageerin mõningast rohkemat läbimõeldust. usun, et suvel võis see kindlasti väga lahe ja mõnus olla. vist. aga see siin  ja praegu oli kuidagi vahepealne ja ei avaldanud see vahepealsus kahjuks suuremat sorti elamust. üldiselt siiski kenasti lahendatud, kuiigi... ja asle oli merenarkomaan for sure, adrenaliininarkar kuni viimase hetjkeni, või siis käis merel mingeid maitea mis asju ajamas, angry birds vms. tüütu ülemõtlev naine, võiks öelda, aga ei võiks ka, sest ka ju tema roll oli mõistetav. mõistlik inimene ei roni vihma ja tormiga fjordile ja punkt)

mõned maagilised asjad siin kähku spämmin edasi, enjoy:

2. osa:



3.osa ( mu lemmik :-p)



ja midagi lõbusamat ka ikka!

tants eesti filmi ümber

tore skets, yo. nii ongi äkki. imed jäävad tihtilugu vaatajate poolt tabamata. imevad.
*

peab mainima, et selline "elitaarne" eesti kaubamärgiks muutuv tumedus mulle siiski meeldib. weird as i am, mitte ilmselt päris igas filmis. ning kui ma oleks proff, siis vuristaksin ette nimesid, mis rezissöörilt see ja teine idee napsatud on. aga.  idioodis oli tumedus ja maalilisus ja odavus kuidagi omalkohal ja töötasid koos sümbioosis. vähemalt toetas konstüümidraamat tugev dostojevskiline aluspõhi ning näitlejatering, mis sisaldas vanu tuntud larfe, okei, tõi esile risto, kes võitis ka mu ühe üliheterost meessõbra südame. et siis win! vastukaaluks aga, üks naispeaosatäitjatest tõi küll kurvid kenasti ausse, kuid viis mind assotsatsioonidele, kuidas panntäis praekartuleid ja torditükk kiirelt tema kõhtu tee leiavad, ning see tema eneseväljendus on selline vastakas - tundub alguses väga kohmakas, kuid oma altkulmu pilguga muudab ta selle kuidagi "nii peabki" effektseks, et... nojah, raske on teda kaua jälgida. isiklik värk, ehk on temagi paljude südametes.

isiklikust elust rääkides:  oeh, raske on olla tundlike vanemate tundlik laps. aga katsugem mitte hädaldada. tähtede poole, kus iganes need ka poleks ja mis iganes sõelapõhi...

soomlanna ei ole kott!

s`oomlane   ~se  (23) soms   -iete
ko`t´t^b   koti  (62)  2. soma

omaette nunnu on teada, et saaremaa on läti keeles saamisaar...  (sāmsala) 
ps. läti jänes teeb cibric-cibric. eesti jänes on vait.

murr

 

jazz

hakkab varsti pihta kerratõmbumise aeg. jahedus tundub ikka veel värskendav. palavus üllatav. nokitsen koguaeg midagi, aga valmis ei saa. võib-olla ei tohigi saada. et kui saab, siis...

lamp

still

kui sulle on antud vähe ( perspektiivitaju, arukust, kannatlikkust, pliiatseid ja muid töötarbeid , aega), siis ei maksa üle oma varju hüpata. eriti kui on keskpäev või selline pilvine kõikehõlmav lõpmatu vari su ümber. tuleb teha nägu, et see ongi mõeldud nii ja et see peaks olema äge. see = asi, mida sa nimetad omaloominguks või siis ehk ka igapäevaseks toimetulekustiiliks. btw seal kõige all on eriti "hõrgu" kvaliteediga laiv ühest mu improst (2009?), volüümi võib julgelt juurde keerata ning lugu lihtsalt taustaks mängima jätta. eriti vihmaga :)

Lilled vihmas by marikami

kellavärk

2 märkimisväärset igapäevaselt tähtsat pisiasja: 1) ilma mobiilita saab kenasti hakkama.  kui e-mailid toimivad ning piisab ka ühest pähejäänud lähedase telefoninumbrist. märgatavalt aga tunneb puudust telefoni ajanäitaja funktsioonist. 2) õnneks toimib mu biologiline kell nagu kellavärk, nagu täna hommikul avastasin. eile õhtul lubasin endale, et noh ärka mari around 9am. ja nüüd hommikul on päike kõrgel ja ma tatsan uniselt esikusse, et suurt seinakella näha. 15 minutit 9ni. naiss. tagasi voodisse. uiman kuni mõtlen - nüüd vist võiks siis ärgata. tatsan veidi erksamana esikusse. punkt kell 9. kas teistel on ka nii?

Leidsin ühe oma vana päeviku. Mõtlen tänapäevalgi vahel nii:

28.okt. 2008

Mulle meeldivad naised. Nad on palju huvitavamad kui mehed. Huvitav on jälgida, kuidas igaüks oma naiselikkuse või selle puudumisega toime tuleb. Kuna minu enda jaoks on suht pingutus olla kena ja standartne tütarlaps, siis panebki mind sookaslasi imetlema nende südikus, kuidas neil see naiseks olemine nii hästi välja tuleb. Noh mõnedel. Eriti tore on vaadata mõnd loomulikult just mitte kõige kenamat neidu ning kuidas ta selle oma riietuse ja käitumisega püüab korvata. Tublitubli. Iga mingi „koledusega“ naisterahvas üritab selle „koleduse“ omakasuks tööle panna,  selle hoopis kauniks „omapäraks“ muuta ja teisel kujul välja tuua. Noh, juukseid saab kohendada, kuidagi oskavad mõned teha nii, et nende kole nägu muutub mingis tema iseolemise kontekstis hoopis ilusaks. Muidugi on siin äärmiselt suur jõud enesest mõtlemisel. Kui tunned end ilusana, kujutad end ette nii ja naa, siis oledki paugupealt ilus.

Samuti äratavad minus huvi mehed, aga mitte proffesionaalset laadi. Kui ma vaid leiaks mehe, keda oleks lihtne ja kerge imetleda.

suusabaasis

m sünna pilte pole veel saada, siis võib ka fffounditud foto siia riputada. samasugused õhupallid. peaaegu samasugused kamsid. vaip sai palju pooli juua ning almost everyone was happy :) midagi muud olulist pole rääkida praegu.