Rosablogger

grimes'il uus amazing video genesis, lõpetasin teema ta ema guugeldamisega,
poliitikas teine teeb karjääri, here she is, sandy garossino.  

Kui ma oleks rikas, hakkaksin kunsti koguma. Kujutavat. Seda, mis kujutab endast midagi mulle isiklikult meeldivat või põnevat. Eks mul omi lemmikuid on. Aga tahaksin eelkõige koguda sellist nö indie-kunsti, hobi-tegijate paremaid palasid. 

Näiteks viimanekord Elvalinnas kaltsukaidpidi kakerdades, astusime sisse ühte suht raekoja vastas ja apteegi kõrval asuvasse majja, kus teadsime emaga mõlemad paiknevat üht kaltsuäri. Kumbki me polnud aasta-kaks Elvas niimoodi ringi jalutanud, seega oli meie imestus suur, kui leidsime end õlimaale täis seinte vahelt. Neid oli suuremaid ja väiksemaid, enamus kujutamas Lõuna-Eesti maastikke, Leigot ja lilli, ka Aafrika päikeseloojanguid ja palme. Fotorealismi väga algfaas. Ema muidugi astus tagantruumist välja astuva grimeslike kulme omava umbes viiekümnese naisterahvaga vestlusesse ning selgus, et tema, Maire (perekonnanime ei mäleta) veab kohalikku kunstiringi, on pakkimas asju Hauka laadale, maalib hobikorras ja miks mitte ka müüb neid. See siin oli tema ateljee. Nendest käeharjutusmaalidest hakkas mulle silma üks erandlik - täpselt ruudukujulisel erkroosal taustal kollakas... mingi lill, kullerkupp või roos või midagi taolist.  suur kollane lahmakas lille. Igaljuhul see võlus mind oma värskuse ja rõõmsatoonilisusega (teadupoolest kaldun melanhooliasse ja vajan selleks rõõmsaid toone ja nunnusid helisid sageli oma ümbrusesse) ja "karjatas" näkku, et ma võiks ta endale hankida. Aga ma jäin tagasihoidlikuks. Seinal oli kirjas 40 eur. Oeh, praegugi mõtlen, et sellest oleks võinud saada mu (praegu imaginaarse) kogu teine maal. Esimene, väga pisike, on praegu Tataris köögis seinal, see polegi nagu maal, ta on lihtsalt nagu märge selle kohta, et mulle meeldivad selle isiku tööd. Vot praegu Postimehest Kunstnikeliidu head majanduslikku äraelamist lugedes tuli  see roosa maal meelde... 

tagasi juurte juurde

Unes täna oli ebamugav: Oli vaja hambaid pesta, samal ajal viibides laulukooris. Siis võtsingi kotist hambaharja ja pasta ning asusin harjama. Ümberringi rahvas kogunes oma kohtadele, vanad klassiõed viskasid üksteisele viisakaid lühilauseid jne. Raskeks läks mul siis, kui tõusti püsti ja laulma hakati. Pidin ju pasta välja sülitama ja suud loputama. Ookei, kohmitsesin käekotis ja leidsin salvräti, kuhu peale väikest arupidamist hambapasta väljutatud sai. Aga suud loputada? Ruumist väljuda oli mõeldamatu! Sellises ebamugavas seisundis ärkasin. Hiljem hambaid pestes neelasin kogemata loputusvee alla. Öäfhjdsalnjöc

Kõlab jällegi maru lihtsalt, aga unistada tasub, sest väga vabalt võib minna nii, nagu väiksena unistanud oled - minu rahatuse üks põhjustest võib olla see, et ma pole kunagi unistanud miljonärkis saamisest. Vend unistas sellest ning näib, et ta vaikselt saavutab olukorra tehes sada tööd korraga, omades praktilisi prioriteete. Pind soovis olla rikka mehe väljavalitu, mille tunduvasti ta praegu ka saavutanud on. Aga mina? Väikest valget maja järve ääres võrkkiigega pole ma veel saanud... Või pole ma oma unistustes olnud piisavalt konkreetne või üldine või otsustav?  ( st olen veel palju asju tahtnud, nt kirjanikuks või muusikuks, mis aga nähtavasti tänu olemasolevale heale mind väga ei motiveeri asjutegema, ahaa merisea sain küll!). Õnneks sai nädalavahetusel siiski L-E rohelusse ja tähistaevast vaatama, sauna ning jõulutoite nautima. Lihtsad asjad, head asjad. Jõulusoovid on ka tegelikult mittemateriaalsed, yoyooo.... 

Meelevaldne videovalik seekord, tegelikult on nädalavahetuse muusikamärksõna KOER või KIISUD.  Aga muidugi ei mäleta ma koeravideo märksõnu ja Propelleri Kiisulaulu youtube'ist ei leidnud. Igaljuhul-igaljuhul, tasub videotes beibed ära vahetada nunnude koerte või kassidega! (Leppida tuleb praegu aga Casiokidsi pakutavate pehmete mänguasjadega. Alf!)