august käes

täna tartuffil moonrise kingdom :)

Bänd

Ühesõnaga, meil on nüüd bänd. Põhimõtteliselt. Ei, see ei ole bändi nimi. See äkki areneb ise välja meie tegevusest. Tegema me seda veel pole hakanud. Aga põhimõtteliselt. Meil on bänd. Nagu on parteid või ühingud või seltsid või misiganes. Laenan seda algajate elektrikidra näiteks. Ema hommikul küsis, et kas ma ei tahaks midagi eakohasemat selga panna. Jäin siis neutraalse t-särgi juurde. Jaapanis küll üliõpilased kostüümidega tundides käia ei või. Teksaspüks ja midagi õpilaslikku peab kindlalt olema, muidu tunnevad õppejõud oma autoriteedi õõnestamist või midagi sellist. Mul poleks vist probleemi ei siin ega tõusva päikese maal. 

Kui keegi mõnd keelpilli mängida oskab, andku teada. 1 ideedest oli midagi Arcade Fire taolist. Kuigi nad ka nüüd elektrilisemaks kätte ära läinud... 

Lõpuks ka Streepi Tatcher nähtud, sest ilm ja tuju kehv, kuigi mööbel uus ( a:"Kuhu sa riiuli jätad?" b:"Siia jääbki." a:"Aahah"). Aga nagu Helgi Sallo igalpool jääb Salloks, siis Meryl Streep jääb oma kõikvõimalikes erinevates rollides ikkagi Streepiks.

Interjöörikas

Jaa, mul meeldib Sherlocki kodu kujundus. Märkasin, ( arvatavasti järjekordne meeltesigadus) et mu kodu on ju midagi väga sarnast. Kui fantaasial lasta veidike tööd teha: niisamuti selline natuke hämar ja tuhmivärviline, rohekas toon ruulib. Puudub skull friend ainult. Eks mu suuremõõtmeline kohvitass on siis mu coffee cup friend. Ühest intekast kuulsin, et selle Sherlockisarja disainer on sama, kes-mis Lucky Number Slevinis - tõepoolest, tapeedivaliku "käekirjas" pole kahtlustki, aga nimi ei jäänud mulle tookord meelde ning nüüd ei viitsi enam kõiki neid intekaid läbi vaadata. Selles, milles uskusin kunstniku nime kuulvat, seda siiski ei esinenud. Tühja kah. Lihtsalt veidike aega raisus. 

Vahepeal olen saanud palju D-vitamiini ning R-vitamiini ja vitamiini Õ. Kooslus muudab mind rõõmsameelsemaks ning ütleb, et ärgu ma muretsegu veel makateema pärast. Thats all...

cumberbacth ja freeman niisama hängimas minu toas

mina niisama hängimas (roheline särk osa interjöörist)

tuli ja (akna taga kusagil kindlasti) jää

Uus draakon varsti

Sahistatakse detsembrikuises ajakirjanduskollanduses, et Ameerika Lohetätoveeringuga tüdruk on kindlasti parem kui raamat ning et uued Hollika osatäitjad on priimad. See meenutas mulle, et tuleks ära vaadata Rootsi triloogia teine ja kolmas osa, et Noomi Lisbeth'i kehastus mällu sööbiks ning seda oleks lihtsam võrrelda pärast Rooneyga. Teise osaga sain eile ühele poole. Kodune youtube'itamine näitas, et neid kahte naist tuleb võrrelda teisel tasandil, näitlejatasandil - kuidas keegi Elisabethi tõlgendab ja mis vasktorud selleks läbi käib. Noomi igaljuhul elas seda väga üle. Väliselt tundub, et vaeva on näinud ka Rooney. Olematud kulmud on teemas...

Kuna olin taas kohvi manustanud rohkem kui küll, olid tänased unenäod meeldejäävad. Ühes unenäos tuli Noomi-Lisbeth minu ukse taha muukima. Mõtlesin, mis sellises olukorras teha - mängisin magajat. Sel juhul ei juhtu minuga ilmselt mittemidagi. Üks vale liigutus ning olukord võib eluohtlikuks saada. Kogu see asi jättis minusse imeliku tunde, nostalgilise tunde lapsepõlvest, kus ma reaalselt tegelesin strateegiate väljamõtlemisega - mida teha, kui korterisse murtakse sisse, mida teha, kui suur koer murdma tuleab jne. Leidsin koerastrateegia, aga see oli julm. Ja edasised mõtisklused jätkusid arutelul, kas ma julgeksin midagi sellist teha, kas see oleks eetiline, kas mul üldse tekiks hetk selle läbiviimiseks. Praktikat ma ei saanud. Pisikriminaalsusi juhtus pidevalt ning lõpuks pidi "suuri poisse" ikkagi kartma. Ja kui sinult on midagi varastatud ja lähed õigust taga nõudma, siis pigem meeleldi klopitakse sind ennast läbi, vastavalt verbaalselt või füüsiliselt siis...

ekraanivalged ööd tartus

et mul meelest ei läheks ja kel veel huvi, siis tartu pöffil huvitab mind raha ja ajavaest tudengit kaks filmi: 

21.11 Esmasp kl 22.30 Tagahoov ( 1h 10' Athena) - islandi tagaaias toimuvast. kuna islandi muusikud on tallinnas ja üldse eestis päris palju käinud ja kontakte nendega , siis on tunne, nagu toimuks filmitegevus nettopp kusagil siinsamas tagaaias, nii lähedal, et no sellest peab lihtsalt osa saama. treilerist nähtud kellegi kodu nägi välja nagu täpselt olafur arnaldsi kodu. mine sa islandlasi tea.

22.11 Teisip kl 17.30 Oslo 31 ( 1h 35'  Cinamon ) - ajalehed praegu kõmmutavad, et  see linand võitis rootsi filmiauhinna ja parima filmifoto preemia. nagu treilerist näha, siis  põhjamaiselt kargeid kaadreid  ja  mitte enam ülinoore tüübi keskeakriisi sisaldab see teos. kulg. sama peategelasnäitleja ( A. D. Lie)  on sama rezisööri ( Joachim Trier)  eelmises filmis reprise ka peategelinskit mänginud. 

tegelikult veel mitu filmi, mida ära näha tahaks ( sh jaapani indiporno ehk Underwater love kus armuvahekorrad toimuvad pildil seisva veekolliga). aga pimedad ööd on näiteks veel nuputamiseks, kuhu ikka oma magistritööga suunduda. suundumusi on mul kahte tüüpi, aga kähku on vaja teha konkreetsem valik. don't ask...

tants eesti filmi ümber

tore skets, yo. nii ongi äkki. imed jäävad tihtilugu vaatajate poolt tabamata. imevad.
*

peab mainima, et selline "elitaarne" eesti kaubamärgiks muutuv tumedus mulle siiski meeldib. weird as i am, mitte ilmselt päris igas filmis. ning kui ma oleks proff, siis vuristaksin ette nimesid, mis rezissöörilt see ja teine idee napsatud on. aga.  idioodis oli tumedus ja maalilisus ja odavus kuidagi omalkohal ja töötasid koos sümbioosis. vähemalt toetas konstüümidraamat tugev dostojevskiline aluspõhi ning näitlejatering, mis sisaldas vanu tuntud larfe, okei, tõi esile risto, kes võitis ka mu ühe üliheterost meessõbra südame. et siis win! vastukaaluks aga, üks naispeaosatäitjatest tõi küll kurvid kenasti ausse, kuid viis mind assotsatsioonidele, kuidas panntäis praekartuleid ja torditükk kiirelt tema kõhtu tee leiavad, ning see tema eneseväljendus on selline vastakas - tundub alguses väga kohmakas, kuid oma altkulmu pilguga muudab ta selle kuidagi "nii peabki" effektseks, et... nojah, raske on teda kaua jälgida. isiklik värk, ehk on temagi paljude südametes.

isiklikust elust rääkides:  oeh, raske on olla tundlike vanemate tundlik laps. aga katsugem mitte hädaldada. tähtede poole, kus iganes need ka poleks ja mis iganes sõelapõhi...