o tempora o aspekt

Hehe, read the comments. Nicolas Jaar on võtmetüüp ja musagiid.

Ilmselt on see lugu veel kusagil filmis olnud, ühes neist lugematutest ägedatest filmidest, mida ma näinud pole ja ära ei tunne kui kusagil mixteibis ette tulevad. Aga muidu, ikkagi tahaks vaatama minna just muusika pärast Tarantino uut filmikest Django Unchained. Eriti ei tea, mis soundtrackid repertuaari tulevad, aga usaldan vanameistrit.

Maailm peab ikka tasakaalus olema: Hommikul jälle mingi lugematu (lugemine läks sassi, sest basseinis oli üks ülelõhnastatud daamuška ja mingisugune aeroobikamäsu pluss kõik rajad olid teistpidi keeratud ning nunnu isa-tütar couple ning rasedusega väga kenasti toime tulev naisterahvas. Jah, ujuda on hoopis teine asi, kui prillid on ees.) arv otsasid ujutud ja sellepeale krõpse ostetud ning hommikusöök mureta ja kaloraaž taastatud. Mhm. Loodus ei salli tühja kohta, eriti veel mitte tühja kõhtu, erandiks miskipärast on rahakott - see tühjeneb jõudsalt ega taha kinni pidada kokkuhoiureeglitest. See rahakotiprobleem on üldisem probleem.

Ps. kas juba kirjutasin, et täikalkäik läks täkkesse? Sain K käest lillelise lilla (nagu dresscode nõuab) kleidikese, mis läheb mulle täpselt selga. Tänud! :) Kleit on  veidike tagasi üheksakümnendatesseminek - kardan, et normaalsetest pealinlastest pulmakülastajaskond sellest väga aru ei saa, aga oh well who cares, peaasi, et ise end hästi tunda saab ning see on kena kleit, whadevaaa. Nüüd vaid puudu lilla sall, mille leidsin universaaluniversumist, aga pole ära ostnud. See lillakas kleidike on spetsiaalselt pulmakülalise jaoks õmmeldud. Vanust nii 10 aastat umbes ja staaži 2 pulma. Andke teada, kellel veel pulmaminek ees, saab edasi antud see kleit äkki.

Ps. see pealkiri on blogipostitusse mittepuutuv. No reason!

idüll üll

Käimas on ju Karlova päevad. Lähen vaatan pisteliselt üle! See äktšõn siin aga Krooniaia tänaval: Puuraidur, poiss jalgratta ja isetehtud järelkäruga, mööduv näitsik ja vist koolist tulev laps. See rõdu seal on ka mõnna.

Linna pealispind

Ja juba sajandat korda twin shadow uus lugu käib. Sõnad on sellised lihtsad, aga päris, just minu kohta. Kohati.


          

chill

kõik märgid viitavad sellele, et mul oleks väga kasulik ja cool saksa keel ära õppida, aga eks vist punnin niikaua vastu kui veel saan. vastu punnima pole vist see õige sõna, aga arvatavasti ei hakka ka omalkäel asja ette võtma. luuralu edasi...

ja muidu, et tudulemineku asemel vahtisin grimes'ist pilte ( olen ta vist pooleks kuulanud juba ja märkan et ta hakkab ka kuidagi avalikustuma ja teatavaks saama. igaljuhul jah ta üllitas hiljuti päris mõnusa albumi), aga tundub, et mingi copywrite on ühel lahedal pildil peal, siis leidsin varamust hoopis selle toreda pildi, kus pole eriti hästi aru saada, kas see olen mina. aga need põsed, need põsed. luv myself yahh. nüüd siis magama.

infoks veel, et sel nädalal algavad tudengipäevad, need valulised ja teguderohked päevad, mis puutuvad minusse esialgu niipalju, et hommikul kell 6 tullakse akna alla tuututama ja aeroobikale kutsuma. õhtul läheb koorilauluks.  

 

mina kunagi kusagil peol

mnjah

.. ja siis orienteeruvalt mida rääkida...

Interjöörikas

Jaa, mul meeldib Sherlocki kodu kujundus. Märkasin, ( arvatavasti järjekordne meeltesigadus) et mu kodu on ju midagi väga sarnast. Kui fantaasial lasta veidike tööd teha: niisamuti selline natuke hämar ja tuhmivärviline, rohekas toon ruulib. Puudub skull friend ainult. Eks mu suuremõõtmeline kohvitass on siis mu coffee cup friend. Ühest intekast kuulsin, et selle Sherlockisarja disainer on sama, kes-mis Lucky Number Slevinis - tõepoolest, tapeedivaliku "käekirjas" pole kahtlustki, aga nimi ei jäänud mulle tookord meelde ning nüüd ei viitsi enam kõiki neid intekaid läbi vaadata. Selles, milles uskusin kunstniku nime kuulvat, seda siiski ei esinenud. Tühja kah. Lihtsalt veidike aega raisus. 

Vahepeal olen saanud palju D-vitamiini ning R-vitamiini ja vitamiini Õ. Kooslus muudab mind rõõmsameelsemaks ning ütleb, et ärgu ma muretsegu veel makateema pärast. Thats all...

cumberbacth ja freeman niisama hängimas minu toas

mina niisama hängimas (roheline särk osa interjöörist)

tuli ja (akna taga kusagil kindlasti) jää

aken

Aknad on ühed mu lemmikelemendid toas. Eelmisel aastal jõllitasin kollast silti "MÜÜA", nüüd on ületee kumamas Konsum.

pldistas S

 

pildistasin ise

hähh

Ühes väikses eesti linnas

Foucault’ ühiskonnakäsitluse keskmes võimu ümbermõtestamine. Võim pole lihtne hierarhia või duaalsus (isand vs. ori). Võimusuhted on kõikjal – pigem võrgustik kui hierarhia. Oleme kõik alati võimusuhetesse kaasatud ning see on dünaamiline protsess

ma ei tea, kas oleksin pidanud nunnud lastejutud rikkuma ära tunnis omaenda näitega, mida siin rahulikumalt avaldada saan (nimelt ma olen passiivne lambuke tundides ja just mitte kõige jutukam, leppige sellega, vana koer juba). näide ühest väikesest eesti linnast, kus kuu alguses, vanpsi jutu järgi, on võim poole linna üle ühel katlakütjast onul. tal nimelt on siis palgapäev. ning tal on siis vaja võtta viina. muidugi on katlakütja omakorda allutatud oma sisemisele viinadeemonile, mida justnagu ei pärsi ka onkli viinavõtjatest sõbrad, kes talle nagu uni peale käivad, et tulgu ta nüüd nendega jooma või on ta kitsi. elektrikuks kutsutud katljakütjast onu ei ole kitsi. viinavõtmine kulgeb, vanpsi jutu järgi, nädalate viisi. "ja siis ta on nädalateviisi käpuli või ma ei tea kus. ükskord oli minu ukse taga. oli valesse trepikotta sattunud" ja nõnda elatakse pidevas külmahirmus. vot nii.

teemamuudatuseks: ja siis twin shadow on natuke ära möksinud ühe toreda loo (pand sellele nimeks changes võimidagi taolist), mille originaal kõlab väga lummavalt, viisi mitte perfektselt pidavad naisterahvad on vahel maitsekad ja oskavad hinges mingeid meeldimiseks vajalikke nuppe katsuda imo .see on mind nüüd nädal otsa kummitanud. see on teinud pai mingitele ajukohtadele, mille tulemusel olen veits triibulistes särkides klounimeigiga tädisid joonistanud eiffeli torn peos ja nii. selgus et ka ülejäänud album nimega circus on täitsa torekas, diskopepudele eriti sobiv. aha, pluss akordion on mu uus boyfriend! (st mulle meeldib)

mott on nott or not?

"Kas sa ei võiks minu üle hoopis rõõmustada ja ise ka sellest motivatsiooni saada?"

midagi sellist T minuga pahandas. Ta pahandab alati heatahtlikult ja humoorikalt, mis on zanr omaette. Istusime poolvihmases Hella Hundi pargis. Pargipingid nagu mingist inglaslikust teisest ajast eriti peenekoelise moega. Kas ta polnud mitte oma läpaka taha peitunud või näppis itouchi. Tol hetkel. Erksad värvid. Kui itaalia sohvasurfariga samas kohas paduvihmga istusime, sõitsid mööda kaks neoonvärvilises vihmakeebis jalgratturit. Ta haaras imekähku kaamera järele. Püüdmaks ennenägematuid eestipärasusi. Aga tematema. T kõrgelennulised plaanid ja edumaiguline elu tegi mu meele mõruks. Mõrult meelestatud ja häälestatud olin.  Sest kas ei saaks jumal kuidagi balanseeritumalt jagada seda õnne ja õnnetuse suhet. ( kuigi eks tal olid teised õnnetused...)

Aga ükskord algab aega...

ja see aeg algaski nüüd hiljuti. Avastasin end tema peale mõtlemast ja sellest jõudu saamast - motivatsiooni ja rõõmu. Kindlust. Korteris hakati kütma, kuid see soojus siin on teistsugune. Hea tahe? Inimesed rügavad edu nimel. Mõned vähem mõned rohkem. Aga et sellest rügamisest rõõmu tunda...

Peaksin olema motiveeritud eeskätt oma erialast ja kõrgetest tulevikuplaanidest. Selle asemel on mul pigem osavõtu ja mitte võitmise rõõm. Mingisugune imelik poolanonüümne rõõm. Motivatsioon ilma suurte plaanideta, lihtsalt bussiga maailmaotsa sõitmisest ja seal omaette nokitsemisest. Eemalolemisest. Aga kõrgelennulisele tulevikule võin öelda vist adjöö, kuna juba tõlkekursuse eestvedaja kinnitas seda: "mõnikord ei sobi iseloom!" 

Ja mis üldse on kõrgelennuline? Prestiiž?

Lihtsalt kuidagi äraole-elalemine ja kergesti mitte suuri riske võtmine on ka võimalus. Kahjuks mitte parim võimalus, ja kuna aitab küll ühest olelevast haigutamaajavast inimesest(thats me) siis võiks enamus inimesi mitte sellised olla. Peaasi on muidugi õnnelik olla... ma siis katsun esialgu olla õnnelik siin ja praegu.Vähemalt on mingisugune rõõm ja mingisugune motivatsioon. Esialgu mulle sellest piisab.  Ärme edasi mõtle. Konkreetsetele asjadele nt.

(veits random the church'i lugu destonation siia taustaks, väga mõnus lugu. aga jumal temaga. või kurat)

>

head kooliaasta algust!

täna sai igasugu asju mittetehtud. mu peaaegu lemmikpilt minust endast, näe! et pildi ülespanemisega haakuda, siis sellest ka üks mu tänane juhtmõte: ennast armastama/väärtustama peab. peale imelikutsemise, et kui omada emotsionaalset mälu, siis on kummaline vahel ringi jalutada ning transformeeruda ajas tagasi. ja tunda samu asju. minupuhul juhtub tihti. ja vef on miski riia jalkaklubi, aga ka hiiglaslik vabrikukompleks, kus toimub pidusid, näitusi ja kus pidavat hipsterid pesitsema. kooserdasime seal mingil reggeüritusel.

ps. natuke midagi sooja sügisõhtusse:

Dead Pixel by Solipsisticnation on Mixcloud

psps. ja kuramuskuramuskuramus et eclectical ikkagi ei käinud!

Liig mis liig juba!

Pläkupläku ka:  käisin ükspäev kaltsukas ja sain palju lillelisi rõivaid. Kui te mind näete roosiõielistes lohvakates pükstes ringi kruiisimas, siis võtke teatavaks: need ei ole tudupüksid! Need on toredad lillelised suveks,okei, suvelõpuks ideaalsed püksid.

restoran balti jaama lähedal

magasin maha

sel ajal kui mina õndsat und magasin, süüdati meie rõdualune prügikonteiner. tuletõrje olevat kohale sõitnud ja puha. linnas olevat põlema pandud kokku 9 prügikasti. samuti ei kuulnud ma midagi rõdule ronivast uuest naabrist ning lõkerdavatest geriljakinost tulnud tüdrukutest, kes minu ärgates polnud vist veel magamagi läinud. kinoseanss kestis kella neljani. kogu see kaadervärk toimus kusagil kell 6 hommikul. rongkäigule jõudsin õigeks ajaks :)