üsna meeldiv

soomekeelne üllatus (ei teadnud, et see on soome bänd)

deliiriline päev, mitte ei taha jalga majast välja tõsta...

sunday bloody sunday

pühapäev.
veri vemmeldab.

eilse õhtu üks armsamatest lausetest oli:"lähme salongi", mille all mõeldi tegelikult elutuba. mulle meeldib end viia kuhugi mujale aega, mujale kohta. mida kaugemasse, seda parem... seda romantilisem (öfkoors!) aga ärgem asja üle dramatiseerigem. poliitika on õhus igalpool, kuhu ma ka ei vaataks. ja väikesed lapsed!

tänane päev on eriti valimis- ja õunakoogiaktiivne. eilne valimisstuudio tuli täna järgi kaeda ning finaal tuleb ju õhtul. õunakoogiga on nii, et saime hommikul eilseid r ja r jääke (mida ma isiklikult eile ei jõudnudki tarbida. pealegi ühtegi r nutetud pisarat polnud seal peal...), siis otsustasin täna ühe ise teha, mis lõunaks pintslisse pistetud, ning nüüd issi-emme-cargoga saabus viimane laar. arvan, et vanaema looming.

toidust peab veel rääkima! emps tõi mulle üleeile napoleonikooki. ma ei tea, kust sa selle sai, aga irl'i peibutuslauakesel (kaubahalli lähistel) oli väljas väga samalaadne kook. võib-olla olid lihtsalt vennad. koogid.

õäh, peaks jäälossi lugema, mitte lihtsalt tõlketunniks, aga äkki leiab ka sealt sarnasusi solarisega. igaljuhul kivirähk leidis ühiseid jooni ühe teise jäälossiga küll ja küll.

behind the curtains

mõttetalgud: uued ja sobivad kardinad, mis siis veel! on päevakorras.
a mis siis veel?
palju palju, eeskätt ikka lugemist ülikooliks. nüüd on ta jah kuidagi üli-ks saanud.

nii. usun, et mitte ainult mulle pole veidike vastumeelne kuulata setode ja muude sääraste karjas lõõritavate naisterahvaste etteasteid. kindlasti on asi selles, et ma pole selle kultuuri sees üles kasvanud ega seda kirglikult uurinud või muidu erilist huvi selle vatsu tundnud. aga raadiost hommikul leelot väga ei kuulaks ega kuhugile spetsiaalselt kuulama. niisiis, täna sai etv2 pealt setodest dokfilmi nähtud. ja mulle sai üks asi selgeks. see laul või leelo muutub vastuvõetavaks alles siis kui sa oled ise üks osa seal lauljatest. see on meditatsioon, nagu ük kohalik onu ütles, viib transsi, annab erilise meeleolu, annab väge.
seepärast oleks tore, kui nad lihtsalt ei esineks asja eest teist taga kusagil, vaid kutsuksid kuulajaskonna kaasa laulma. siis saaksid naudingu kõik :)

tibitemaatika

a valige see näokreem. senini minu lemmik - hea hind ja mõnus koostis.
ma juba oskan neid löövaid lauseid. jessikas.
ma oskan ka parodeerida iseennast (raadios räägiti, et uus air parodeerib ennast), aga keegi ei saa vist sellest aru. ükstapuha.

üldsegi tundub mulle, et maailm on liiga enda ettekujutustele vastav. igaüks näeb lasju äbi oma subjektiivsete silmade . ja kui mulle tundub midagi mäda, siis see ongi mäda.

pool oktoobrit on veel jäänud. ja ma olen juba mõtetega novembris. välja arvatud oma bakatöö teema teadmine (vahepeal jõudsin ümber mõelda). aga kes nt melu loevad, vist teavad juba, et selline asi tegutseb. minumeelest see lõõgastav kitarriklõmin ideaalne helehalli novembrikuuhommiku alustamiseks. mitte halvas mõttes.

olen tähtis

kardan veits homset ettekannet, sest..olgem ausad...ma olen igav.

käisin valimas ka. nagu heale kodanikule kohane. noh, mind sunniti veidi. ja lõpuks polnud endal teps mitte hea meel selle kõige üle, sest minu kodukohas ehk loeb mu hääl ka midagi. ja kes teab mida ta valla päästa võib. tegin väikse vimpka ega valinudki seda, keda mu ema ja vend ja vist kogu kodulinn (nii olen arusaanud). kuigi ajasin empsi närvi ühe nimega, ei valinud ma ka teda. hoopis teisest erakonnast hoopis teise tädi, kes minumeelest peaks olema algklasside õps. vot nõnda.
aga veidike segapudru olukord asetses valimisjaoskonnas küll, eriti kui siseneda valest sissekäigust(mitte mina :D). tundsin ennast täpselt nagu üks lammas karjas: läksin sinna, kuhu kõik, usaldasin täielikult tädikeste ja t juhtnööre. tjah, oleks võinud siiski üks kepiga ajaja mul seljataga passida ja õigesse suunda togida - valimiskast asetsesveidi eemal, teise sissekäigu juures, suure inimsiblimise sees - ma ei osanudki kohe sinnapoole suunduda.

lapsed tuppa, tali tuleb

mul on veel sügisesed hallad nägemata kui ilmub lörts.
mõtted lähevad vargsi õigete jalavarjude peale. paslikke leida pole kerge.
aga täiesti võimatu missioon on kõndida sellises ilmas ilma sääri poritäpiliseks tegemata. võimatu! grr.

rõõm kuulda, et vähemalt ühel poe kassaneiul on kohe kinldasti "talvepapud" all. seda säutsus ta õige mitu korda kõikidesse lähematesse teistesse kassadesse.

püha

Tõnu on õhus. lehes. igalpool.

kardan pettuda.
samas, who cares?

linnas

kz was in da town. tal on jätkuvalt mingi maagiline külgetõmbejõud igasuguste huvitavate tegelaste suhtes. tänagi jõe ääres istudes jäi üks sõbraliku skandinaavia turisti välimusega onu meid rõõmsalt vahtima ning lõpuks otsustas end istuma sokutada otse meie kõrvale, avades üliõpilaslehe. diskreetselt lasime sündmuspaigalt jalga siiski...

mina aga vist mõjun magnetina hoopis sellele ainsale krišnaistist onule, kes linnapeal muudkui ringi tatsab ning (vist) india eeposi müüb. täna hommikul peaks olema neljas kord, kui ta seda mulle pakkus. ma ei usu, et asi on selles, et ma teda võib-olla liiga kauaks põrnitsema jään - ükskord ehmatas ta seljatagant.

tänavaid kaunistavaid kujusid nägin täna linnapildis veelgi. näiteks e. hüva jauras raekoja platsil ringi ja kõnetas üht (tuvi?kujulisele) kivile jalga puhkama jäänud mitte eriti kainet prostituudivälimusega naisterahvast. naisterahvas äigas siidripudeliga kõrgele õhku ja käskis hüval ennast rahule jätta. väga arrogantselt.

hmhmm. telekas on siin lahti praegust. ja keit pentus polnud just eriti väikesi tallinlasi armastava näoga seal käsi laiutamas. aga äkki on ta külm ja uimane eestlane lihtsalt...

a minu kodu kaunistab nüüd selline toataim nagu sulgvõhk(Zamioculcas zamiifolia
). k lõikas enda taimekeselt lehe ja teatas, et maksimast saab muidu ~30kr(eriti odav!) selle tervikuna kah. pistsin pisikese sulgvõhuhakatise mulda ja nii ta saabki paljundatud. näis, kas läheb kasvama mu tuulise akna peal. muidu peaks ta olema üsna leplik. säästu ajal säästu taim :)

valikuvõimalused

oh seda valimiseelset poleemikat... õhupalle(nägin täna kollaseid ja siniseid ja vist ka punaseid) ja muud nänni(mida mulle juba kaks korda pakutud on). viimase EI tõin nii frustreerivalt ning kurvalt naeratades kuuldavale, et neiud pistsid itsitama. aga tõesti. kohutav! hommikul raekoja platsil reformikate pesast möödudes mõtlesin: kui kohutavvad kollased kostüümid! nüüd, päeva lõpus, ohkan kergendatult: kui hea, et neil need mürgikonna kostüümid seljas on - teab, keda vältida.

kodulinnas pole mul erilist mõtet valima minna - tean ainult neid ülipopulaarseid kahte koolivenda, kes reformi rindel äsavad. iseenesest toredad ja nutikad poisid. ja kuna võim on seal niikuinii reformi käes, siis üks kahest - hääletan neist ühe poolt(vot see on alles raske valik) või ei hääleta üldse. piisk merre... ja ma ei arva, et ma nüüd kohutavalt(see on täna läbiv sõna mul siin) halb kodanik oleksin. sest ega ma ei nurise ka...

ups, jälle poliitika teemaks. no see on õhus ju!

muidu on nii, et sain suurema rahasumma osaliseks. mis tähendab, et võib mõningaid ebaratsionaalseid(aga arukaid !) oste teha, nagu küünlaalus, rippuv oranž küünla...pott ning teeküünlaid. ja MOLLUSKIkompott valge veini marinaadis.

õunte pealt vaatan...

nädalalõpp on kulgenud sünnipäevaliselt. ja nüüd põrutan maale järgmisele sünnale, head pahad õunad jäävad nägemata genialistides. aga pole hullu. õunu on maal palju ja igasuguseid. ja vaikust. ja loodust.

ja siis täheldasin väga palju ühist coca colal ja keskerakonnal. mõlemad on ohtlikud, aga siiski populaarsed. sattusin ühele leheküljele, kus räägib, et cocat kasutatakse rasestusvastase vahendina (edasi ei lugenud), siis olen kuulnud kõlakaid, et see on valamu puhastamiseks torusiili asendaja, laipade parem ei räägiks. samamoodi võib lehest lugeda laimu keskerakonna vastu.
eilse päevalehe esimestel lehekülgedel on teemaks suur valimisküsitlus: üks linn, viis linnapeakandidaati. ja edgar lubab: töökohti! töökohti! töökohti! ta tunneb neid veneaegseid lööklauseid ja tehnikaid. nagu always coca cola, mille viis meelest ei lähe ning mille viimane reklaam kujutas endast kaasahaaravat karvaste krõllidega pillekraaritamist... ja keskerakonnal on vastu panna see ülistuslaulu ja lippudega lehvitav reklaamvideo.

õnneks on vahe selles, et kui ühe 0,5 coca ära jood, ei juhtu veel midagi hullu, aga erakonnaga liituda....see on midagi fataalset. ei!

märkeid

probleem. ma ei oska otsida provotseerivaid küsimusi ega leida detailikesi, mille kallal norida. see skill on väga vajalik seminaridel osalemisel või ka lihtsalt bakatöös.

küll aga oskan märgata, et need nn vanamuttide sallid, lillemotiividega ja "rõvedate" värvidega, mille mina nt vanpsilt sain ja mida ma kui talismani talviti kaelas kannan...on jõudnud poelettidele. vanaema sallis on tükikesi nostalgiast ja läinud-aegade aurat. autentne. need uued sallid/rätikud on kuidagi vuhvlid. ja veidi imelik on see, kui keegi ostab omale taolise, lihtsalt tänaval patseerimiseks, sest see on lahe... ja imelik on tõdeda, et mõnele inimesele päriselt meeldvivadki sellised rätikukesed. meenutab veidi katkiste teksade poodijõudmise saagat...

ja rahulolevalt märkan, kuidas meile koguneb ajaga igasuguseid ürte, õlisid, kastmeid...

uiui, fg ja ad saadaval!