hääl

neljapäeval toimus mu elu üks huvitavamaid hääletamisi. võib-olla hüüan enne õhtut, aga mul on alati küüdiga vedanud - näeb igasugu põnevaid inimesi. seekord olid autos koos kolmanda aasta filosoofia tundeng eik, kes pea kõik ilmad läbi rännanud, praegu aserbadzaanist siis, mina ja heatahte ikoon ergonoomik kaur ning meid sõidutas ungarlasest mees-naistearst. peale sõitu oli kahju lahku minna, mõned teemad jäid läbi rääkimata. siin oli naisõiguslust(ungarlane tuliselt naiste poolt) ja peamiselt eiki jutustusi oma rännakutest(shotimaa, koomas olek indias, jamad süürias kohaliku pliksiga, vabatahtlik kartsasistumine, kodutu elu maitsmine) ning tartu ja tallinna võrdlusi, kultuuride põrkumisi. kõike oli. kõigi meie mõttemaailmad täiendasid üksteist.
neljapäeval rääkisime ka venelaste erinevusest...ja nagu nimme oli mul täna nendega lähedaselt asja. muusika-alaselt siis. anna(ma ei teadnudki, et ta on venelane!!!) on repertuaari välja valinud ja kõik liigub, üliaeglaselt, kuid siiski. mul on ka mõned enda täitsa indie-palad olemas, millega vist pisut ootan.
kolmapäeval veendusin, et tahan koera. kass on nuhtlus. tuli muga isegi vannituppa kaasa ning pistis pea vetsu-uksest sisse. käpitses mu rüperaali ning käekoti sisemust.
aga muidu olen selle aja elanud lykke li youth novels tähe all. (pluss üks the whitest boy udune õhtu)nii tore, et keegi sellist lihtsat asja teeb. iga lugu omaette hitt. iga päev on mind üks tema lugu kummitanud, tekitab suuremat sõltuvust kui ükskõik, mis narkootiline preparaat.
aga õues on sitaks külm. ja sitaks päikest ja hoolumetorme täis. homne päev on täis kuhjunud kodutöid. mm.