talvkevadtalvkevadtalvkevad

täna polnud erilist mõtet kooli minna. olin ülimalt unesegane ning käitusin sel põhjusel isegi endale ettearvamatult.
eile ei jõudnudki eriti kaugele mitte millegagi. ühe enda pläkerdise sain olulisse mussi üles ka pandud "talvkevad". tuli kuidagi minimalistlik. teised asjad ei kannata avalikustamist, veel igavamad ja lohakad. koledalt lohakad. mitte lahedalt lohakad. ja rõõmsakõlalise muusika loome on mu mu loomusele üsna keeruline ettevõtmine.
täna on emme sünna. õnneks paistis ta mu kingi üle päris õnnelik. minu luuletusi peab lugema vähemalt kolm korda, et neist aru saada. ta sai vist juba esimese korraga. tubli!
minu papsi moto on:"parem kole tõde ku ilus vale" ehk siis ta ajas mu väga endast välja. kole tõde seisneb selles, et ta peab tuhat korda kordama, kui valesti ma elan, ma peaks oma välimuse ja hinnete eest palju rohkem hoolt kandma jne. pohh ju. aga. ta suudab neid asju öelda kuidagi eriti koledalt. nii, et ma mitte ei võta seda abistava kriitikana nagu ta sooviks, vaid nagu mu vigade nina alla hõõrumisena ja ma pean jälle ennast haletsema hakkama. selgrootu tegelane olen. nagu ma tean täpselt ja väga hästi, mis olukorras parasjagu olen. mis siin ikka seda veel eraldi mainida või nina alla hõõruda.
on öeldud, et huvi paneb õppima ja uurima. (erialaselt ja hobisid mõtlen) siit saab järeldada: mul pole elu vastu mingit huvi. (õige raasuke on, okei)