nautimus

eilne õhtu möödus eelmise suve meenutustega. nii imelikult ruttu läheb aeg. kuulasin eelmise suve lugusid ja tuli jälle meelde sinine meri ja valge liiv(nagu eilne) - roosta ja hele liguuria.
tahtsin poodi shoksi ostma minna, pood oli kinni ja nii otsustasin linna nukataguseid pidi veidi ringi liikuda. leidsin uusi tänavaid, kus enne käinud polnud ja mind valdas heaolutunne - ka tartus on minujaoks veel seniavastamata kohti. tahaks neid ka päevavalguses näha. möödusin mõnest süngest villast ja meelde tuli seik, kui veneetsias õhtul väljas läksime. kohalikud kisendasid küll, et don't go, its dangerous, aga me oleme ju kariniga kanged mutid. siis avastasime pimeduses ühe väga imeliku maja. selgus, et see on kirik. moodsa disainiga, midagi sidney ooperiteatri taolist. pimedas tundus nagu suur betoonist valatud ebamajaliku kujuga asjandus või üldsegi ufolaev. ja nii kõrge ka! lõpuks me ei saanudki teada, mis värgendusega tegu täpselt, sest hommikul pidime teise direktsiooni suunduma...
mariti juures grillida oli tore. rootsi mariti. ta ongi nagu rootslane - hingelt. sest terve nende naispere näeb välja kuidagi mitteeestlaslik - muretu, stiilne, laitmatu välimusega ja korralik. aed oli äärmise hoolikusega korraldatud. ebaeestiliku korrektsusega. ja erinevad tulbid ja kirsipuude kroonlehed peaaegu mürkrohelisel murul - kevad on mõnikord ilus.
nädalavahetus oli üks suur elu nautlemine, peaks mainima. vein ja rõdu. vot. nüüd ma tean, kui keegi lollilt küsib, et mis on mu lemmik koht maakeral, saan vastata et rõdu. nii ta on.
ladina keel. ladina keel. tahaks hirmsasti itaalia keelt õppida. järgmine semester, mari, järgmine semester!
ma natuke juba tunnen kuidas need tohutud norra keele kirjalikud tööd mu arengut soodustavad. ise väga asju uurima ei kipu ju.