vabandan kõigi ees, kes mu negatiivsusest tüdinud on, järgnev postitus võib ohustada teie head tuju või nummit muljet minust. kõik on korras tegelikult, päike paistab ja linnud laulavad ja reedel saan päevotsa laevaga sõita!
edukatel inimestel mitte seda blogi lugeda, sest teile tundub see postitus veel erilise enesehaletsusena ja jääb arusaamatuks!
tahtsin siin jälle halama hakata, aga enne klõpsasin miskipärast maarjaliisa blogile ning nägin imet - ta oli just kõik need samad asjad ja muidugi poole arukamalt, meisterlikumalt, ja oh mind sõnavaest inimest küll - lihtsalt paremini kirjutanud. aplaus, au ja kiitus! tahaks ka ikkagi tark olla, isegi depressiivne tark võin olla.
dojedosta. tegelikult on kõigil dojedosta sellest halast ja negatiivsusest, jajah, majanduskriis on meil nüüd ka, mida pidevalt haibitakse, kuid siiski jätkavad inimesed halamist ja oma probleemide teiste ette laialilaotamist, lootes, et äkki mure jagub. aga tavaliselt on mure jagamatu arv ja sa saad omale kingituseks hoopis veel kellegi teise mured kaela. katsud teha kurba nägi, et jah, tema probleem on see kõige hullem ja viletsam, sisimas ikkagi hakkad enda pärast nutma. täna tulevad eriti pikad ja lohisevad laused. kell on 21 läbi ja ramps on ikka veel lahti. sessi eripoliitika?
jätkakem teemadega sessi-stressirindelt. põhipunktid järgmised:
1)ajanappus pluss planeerimisoskamatus
2)lohakus.
täna keskendume lohakusele. tunnistan, et olen lohakas, katsun seda parandada ja midagi ei lähe paremaks. et sellest lähemalt rääkida, alustame kusagilt nukatagant oma jutuga:
inimene tunneb ennast hästi siis, kui ta endale meeldib. kõik on hästi ja tore. ma meeldin endale väga kõigi oma loendamatute vigade ja puuduste ja ülearusustegagi. aga pisike miinus leidub siin sellegipoolest - ma ei meeldi teistele sellisena nagu ma olen. ja ühiskond ei salli inimesi nagu mina. mitu korda olen saanud ninapihta. viisakalt ja tasakesi. viimane näide selle kohta seigast, kui tegin oma harmoonia puhtandit, mis näeb kokkuvõttes ikka samasugune välja nagu mustand, ehk siis mahavisatud aeg oli see praegu, ning homme pean ostma ekstra uue noodivihiku ja mitte nii pehme hariliku ning asuma uut puhtandit, mis näeks välja nagu puhtand, kirjutama. mnjah. sellele eelnes jaansoni märkus, et kas ma mõnikord korralikult ka kirjutan. (ma pole jaansoni peale pahane, enda peale ainult. norra keeles sama asi) see oli siis tänane näide.
kuidas võisin küll selle märkamatu loogilise asjaolu unustada, et elus on ikkagi tähtis põhiliselt see, mis mulje sa endast teistele jätad, kui varakalt ja puhta mainega sured ning mida ühiskonnale annad, näidad, oled.
ja muidugi on ka see postitus siin kena ajaraisk.
parandan ennast küll pidevalt (täna olin isegi kleidiga ringi jõlkumas), aga midagi oluliselt paremaks ei muutu.
No comments:
Post a Comment