merekarumari

pidage meeles: kui midagi kusagil ummistab, logiseb või on lihsalt kasimata, siis süüdi on teine vahetus. alati.
tegelikult pada sõmab katelt jällegi ja teiseks märksõnaks oleks: algab töö algavad intriigid. sest niipisikesest asjast tõotas tulla tõeline aplaava. õnneks muidugi ainult selline, et m mõhises omaette nagu pull vihast kui r oli ainult avaldanud tüdimust selle üle, et m kõiges teist vahetust süüdistab. see ei mõjuta ju eriti midagi. see süüdistamine. tõsi ta on.
teise vahetuse baarmani lahkudes oli tunne nagu oleks mul rippsilla puuplaadid jalge alt minema lennand. teistega suhtlemine on nagu tulega mängime - iial ei tea, mis sa jälle valesti ütled ja miskipärast ei näe ma asju sama nurga alt nagu nemad. või siis, iial ei või teada, millal neil paha tuju on ja nad seda kui mitte sinu siis klientide peal välja elada soovivad. äkki teine vahetus ongi hoopis parem, mitte halvem, kui see. vähemalt ummistuse likvideerimine oli seekord positiivne seiklus, niikaua kui m asjakallale asus.
(olen alles metafoorseks hakanud selle postitusega siin! vau)
uus trubaduur tunneb ennast baari tagaruumides nagu kala vees või miskit sorti hertsog, aga lauljat pole tast asja. natuke kahju. eriti kui nüüd kogu see aeg koguaeg sama repertuaari kuulda saab...