vanaema sünna, mis meenus alles siis, kui talle helistasin, et niisama küsida, kuidas läheb... oli teine juba kanges piduhoos :) rumal lugu küll. aga kui mul kellegi sünnipäev selles elumöllus(üks tark raamat ütleb, et aega pole olemas!!! nummerda kuidas tahad või jaga ühikuteks võinii) meelest ära läheb, ei tähenda see sugugi, et ma kallist hällilapsukest ei armastaks. et proosit ja õnne ja tervist vanpsile. raha kah.(vihjan siin sellele, et kui ma parasjagu kellegile õigel päeval palju õnne ei soovi...)
ps.
palun õpetage mulle smalltalki!!!
või ongi see mingi kaasasündinud anne, millest mind ilma jäetud?
No comments:
Post a Comment