veendun et elan paradiisis

haapsalu nukataguseid kaunistavad või kolestavad kudumisgraffitid! sain kindlustunnet, et eesti kudumisvärdjate top kolmikusse ma ei kuulu ja ehk asun sügisepaiku omale miskit salli kuduma. et mu sõbrad-tuttavad ei shokeeruks, valge daami päevadel tasub käia, kudumisgraffiteid vaatamas, ja muidu ka. kuigi peamisemad nautlemisallikad olid kamahoov ja wundament. ühesõnaga kamast sai mõneks ajaks mu lemmiksöök, peale selle, et seal lihtsalt mõnusat juurtemuusikat kuuldus. ja wundament, "sest vundament on lagi" tõestas, et vundament võib vahel päris kõrgele ulatuda - krõpsuga ketsid üllatasid meeldivalt ja üllatas ka anti bänd, mingite kahtlases rõivastuses piffidega, kes igaüks erinevalt aga võimalikult sensuaalselt lavapeal omaette vehkis...
muidu käisin kokamäe galeriis klaveritmängimas ja ehk hakkangi teeneliseks klaverdajaks. viljastava toimega kljaveer asetseb seal. lõõgastav keskkond. muidugist oma panuse annavad asjale juurde balanseerivad ökoteed ning järelemõeldes ka liisu keraamika, millest üks minu ja katsi lemmikuks on erkkollane vaagen sünnitavas poosis naisterahvaga.
siis. juuksur epliku, pehu ja villutamme meelishelidega pakkus samuti kõrvamõnu. paistab et säärane muss(noh epliku shows lastakse samasugust) ongi vist ainuke, mille taktis ma vabalt tantsu vihtuda oskan. sest seal ei pea olema tõsine ega muretsema, kas ikka oled piisavalt seksikas ja atraktiivne meesolevuste jaoks...vms. nahhui need meesolevused ju. võinoh, teistsuguse muusikaga tulevad lihtsalt sellised mõtted pähe, tänase juuksuriteemaga aga ei tulnud midagi pähe peale omaenda heaolu. siuke heaolu, et protestis toimuv räpipidu jäi kuidagi tagaplaanile (clazzis esinevast torsten goodsist rääkimata) ja kats otsustas üksi tommyboy laivi ja muud säärast üle tsekkama minna. lõpuks järgnesime talle. nojah. see protest on üks pisike urgas sadama/roterdami territooriumil, play-in'i ja mingi strippbaari lähistel. et jody sai tallinnast kaheksakümneprotsendilise õige ettekujutuse.

siis. siis. peale linnamelu ja mõnetunnise hapra une kakerdasime järgmisel päeval paljajalu(iga keharakuga loodusekütkeid tunnetades) kakerdaja rabas. jüssifred on tollest paigast musttuhat pilti klõpsanud, kuid kui ise kohal oled, mõtled, et võiks veel musttuhat juurde fotografeerida. ja nii sai. aga soovitan proffidel kohapeal ära käia. panin tähele, et mul on üks suur jama oma tunnete ja üldse millegi kirjeldamise ja seletamisega. nõndaks ütlen jälle, et oli VÄGA HEA, (ürgne atmosfäär ning sookailude joovastav hõng, värvikas õhtupoolik jne) see tähendab, et...oli väga hea.

oeh. jutukasmari on siis sellekskorraks lõpetanud. ei või vast igasugust pläma ka enam ajada, kui mingid võõrad ja asjalikud tüübid su blogi lugema juhtuvad. a no ma ütlen: BÖÖÖÖ!