hjul

ma isegi ei kuulanud südame häält vaid lihtsalt kõmpisin jala bussijaamast baltasse. teepeal nägin niimõndagi:
suudlevad pompsid - armastus ei küsi aega ega kohta ega mittemidagi. keset kõnniteed nad seal õrnutsesid üle 5 min kindlasti, naisterahval sigarett näpus suitsemas, hallid puffaikad mõlematel seljas. jõuluaeg vist ja mittematerjaalsus...
eelmisel nädalal tv3 uudistes laineid löönud jõuluvana kostüümis kerjus oli ka täna platsis ning inimesed, eeskätt LAPSED viskasid talle sente ja münte...
jõululaat oli soomlasi ja muid välismaalasi täis. jõulupuu. hm. ma ei tea. mitmed ütlevad et tallinna oma on kenam kui tartus. aga ehk mulle meeldibki selline juudijõulupuu miskipärast rohkem. sel aastal. ja tallinn polnud täna üldse kuidagi kõhe ja kahvatu. kats nakatab mulle juba pealinnaarmastust. aiai.

muinasjutuline maskipralle möödus mõnusalt. ajaloolised majad lihtsalt panevad mul silmad särama ja õhtukangelase välimus oli eeskujulik...loodan et sünnipäevalaps jäi ka oma investeeringuga rahule(maja rent) ja et ta saab oma rahatu perioodi rafaellodest ja makaronidest ära elatud. ja ng'kad lihtsalt on nii armsad!!!

ahah, ellut kohtasin ka. minu tulevikuplaanide peale kostis ta elutargalt, et ükskord ma tulen niikuinii narva maanteele tagasi. fakt võimidagi taolist. eks näis. ta argumendid olid vägagi tõsiseltvõetavad. aga millal ma enne ratsionaalselt tegutsenud olen? ja eks peab ju kõik asjad omal nahal ära proovima. vot nii ütlesin issile ka ja tal polnudki midagi vastu öelda. kogu oma sentimentaalsuse jõudsin juba valada tulevasele elukaaslasele kraesse, ära pahaks pane. nüüd saab minna ainult edasi. tagasiteed vist pole. eksju?