aeg on ju nagu mustrid, mis ennast kordavad. mustrite sees on ka mustrid jne. ja kui tulebki kaos, on see lihtsalt selline muster, mida me esialgu ära ei tunne. ajalugu kordub mingite teiste nurkade alt, kurat ma ei teagi palju neid nurki on. ja mang ütles hoopis, et kui totalitarism ja kapitalism on ennast ammendanud, tuleb maailmalõpp (2012?). aga ma optimistlikult usun, et naturaalmajandus ehk. ja chalice saab oma plaatidega kõike kokku osta. näiteks. ja ma hakkan kartulimugulaid riisi ja hiina kastme vastu vahetama jne...
aasta vahetus okeilt.
kuna mu organism eriti alksilembene pole, esineb suuri raskusi enese pildituks joomisega. pole vajagi. aga tookord võib-olla isegi oleks olnud, kuna tähtedeseis sundis mind rahulikuks, antisotsiaalseks ja endassetõmbunuks. ja tegelt olin ma sellega rahul.
lõuna-eesti on talvevõlumaa: suure-munamäe kelguralli meenutas mulle, et see tüütu mäest üles ronimine on ikkagi kelgutamist väärt.ja märgi pükse, nohust nina, külmetavaid käppasid... ja oh mind sensitiivset inimest, kogu sellest trallist jättis sügavama mulje ka energiasammas otepääl mäe tänaval. külastage seda ja vähemalt simuleerige enda laadumist positiivse energiaga, kasvõi vastasmaja inimeste rõõmuks :)
ja kui ma juba jaanuari esimesel päeval jõudsin ahastada, et polegi jõudnud uueks aastaks lubadusi anda, sest vana aasta asjatamised on lükkunud uue varna, siis eile hilisõhtul leidsin end üht esseed alustamas. mõtteid oli paljupalju ja mu pisikesed näpukesed trükkisid teksti valguskiirusel, et kõik dokumenteeritud saaks enne kui mõtted peast lahkuvad (ei lahkunud nad kuhugi ja pärast voodis lakke vahtides kirusin, et arvuti kinni pannud olin ja muud kirjatarbed teispool tuba...). siis lugesin selle paar lehte läbi (ei saanud kauem üles jääda, sest homne päev vajab varakult ärkamist, kell 10 näiteks) ning avastasin, et kiirtrükkijat, ilma vigadeta ja grammatiliselt õigete lausete produtseerijat, minust ei saa. punnita aga. ürita vähemalt.
ühesõnaga. uue aasta lubadus on vana aasta teod ära tegutseda, LÕPETADA. kuigi kardan, et selleasemel vean hoopis laiskuse endaga kaasa. vean selle endaga hauda ka ilmselgelt.
kats juba alustas uut aastat oma lubaduste purustamisega ja 1.o1 lõunasöögiks olid kohuke ja krõpsud.
aasta vahetus okeilt.
kuna mu organism eriti alksilembene pole, esineb suuri raskusi enese pildituks joomisega. pole vajagi. aga tookord võib-olla isegi oleks olnud, kuna tähtedeseis sundis mind rahulikuks, antisotsiaalseks ja endassetõmbunuks. ja tegelt olin ma sellega rahul.
lõuna-eesti on talvevõlumaa: suure-munamäe kelguralli meenutas mulle, et see tüütu mäest üles ronimine on ikkagi kelgutamist väärt.ja märgi pükse, nohust nina, külmetavaid käppasid... ja oh mind sensitiivset inimest, kogu sellest trallist jättis sügavama mulje ka energiasammas otepääl mäe tänaval. külastage seda ja vähemalt simuleerige enda laadumist positiivse energiaga, kasvõi vastasmaja inimeste rõõmuks :)
ja kui ma juba jaanuari esimesel päeval jõudsin ahastada, et polegi jõudnud uueks aastaks lubadusi anda, sest vana aasta asjatamised on lükkunud uue varna, siis eile hilisõhtul leidsin end üht esseed alustamas. mõtteid oli paljupalju ja mu pisikesed näpukesed trükkisid teksti valguskiirusel, et kõik dokumenteeritud saaks enne kui mõtted peast lahkuvad (ei lahkunud nad kuhugi ja pärast voodis lakke vahtides kirusin, et arvuti kinni pannud olin ja muud kirjatarbed teispool tuba...). siis lugesin selle paar lehte läbi (ei saanud kauem üles jääda, sest homne päev vajab varakult ärkamist, kell 10 näiteks) ning avastasin, et kiirtrükkijat, ilma vigadeta ja grammatiliselt õigete lausete produtseerijat, minust ei saa. punnita aga. ürita vähemalt.
ühesõnaga. uue aasta lubadus on vana aasta teod ära tegutseda, LÕPETADA. kuigi kardan, et selleasemel vean hoopis laiskuse endaga kaasa. vean selle endaga hauda ka ilmselgelt.
kats juba alustas uut aastat oma lubaduste purustamisega ja 1.o1 lõunasöögiks olid kohuke ja krõpsud.
No comments:
Post a Comment