fränk sappa, pritsib sappi vms

kui jalutasin jalakäijate rohelise tulega üle sõidutee, kihutas mu nina alt mööda hõbedane hiilgavate oranzide tähtedega REPORTERi auto. nagu näha, pääsesin eluga, aga kaamera rambivalgusesse ka ei sattunud, raisk.

verbaalse judo trenni peaks minema. maioskarääääkida. normaalselt. nii, et asjad aetud saaks ja et ma muidu tore oleks... ja et kõik must aru saaks ja et konflite ei tekiks. teisest küljest, kui lisada mõnele lääneühiskonnas tuntud fenomenile mõni aasiapärane mõiste sappa, on see kohe tõelisem või efektiivsem või lihtsalt ägedam. juhei.

tegelt. majandussurutise ajal, nagu meil see nüüd populaarne on, suruti alla või kärbiti ka mu huumorimeelt. vabandan.

annan teada

.hakkab saama kamavahtu. mina teen!
.4.aprill on pärmikas kirbuturg tulemas, leidsime äsja ühe traadijupi, ka see läheb müüki.
.nädalavahetus paksult sünnipäevasid täis ja mu tulud ei tule ega tule....
.rääkimata sellest, et nn hea ja kurja tundmise vili on minust kuidagi mööda läinud, olen kaotanud ka pädevuse presidendi vastuvõtu kleitide kommenteerimises. ses suhtes, et...igaüks teab, mis omale selga paneb. minu arvamused oleksid nii ebapopulaarsed.
.ellu ja maiks on tartu ekspressis eeskujulikud!
.kaplinski rääkis tartust ja ma nüüd olen rohkem motiveeritud seda proosat, mis meil riiulis seisab, lugema kah. kui ma jõuan. ja meenus mulle, miks niiväga tartusse igatsenud olen. sünd ja esimesed mälestused on suure tähtsusega ja võivad osutuda otsustavak järgneva elu suhtes ka.
.päev on ikkagi liiga lühike ja mu nõdrameelne keha lihtsalt vajab und, et normaalselt talitleda, sellepärast ei jõuagi midagi tehtud, ma arvan...
.ei saa muusikat tehtud, sest ideaalid on juba olemas ja jätkuvalt. ma ei salli plagiaate. niisiis, mul jääb üle nautida olemasolevat mussi:)
.need kes koputavad on naabrite juurde, need, kes kohe sisse marsivad on meie külalised. selge.
.m kauples meile nädalavahetuseks kassi.

õues ja toas

pange oma lastele ikka eesti nimed siis. sest nimes on oma vägi. või midagi. igatahes välismaa õppejõududele käib rämedalt pinda, kui kursusel on marid, mari-liisid, mirjamid, maritid, marised, mari-annid, annmarid, maarjad, maarja-liisad, marjaliisad ning marjud kõik ninapidi koos. kelle mälu sellele ikka vastu peaks. kristusest tuletatud nimedega sama lugu.
valik eesti nimesid ja huvitavaid leide (nt Tiiu tähendab tihane ja Hong on vana mänd, Ilp on tüdruk ja Ylg poiss jne ja kuidas neid käänata)asub siin. vähemalt ei itsita ma ennast enam ribabeks kui mõni taolise nimega ette juhtub.

ahjaa. soolaleivaga võis rahule jääda! :)

oehoeh, väikekodanlus on ju tegelikult hea. sotsiaalne politsei võimidagi. vähemalt inimese kui liigi mingis mõttes stabiilse olukorra säilitamiseks on see hea. aga boheemlasi, homosid ja muid imelikke on juba liiga palju, et neid mingiks kõrvalekaldeks nimetada. või ikkagi?mida aeg edasi, seda rohkem neid nö kõrvalekaldujaid tuleb. kõik tahavad mingisugust... ma ei teagi mida. revolutsionaalset? seda, mis neile tähtis on. perekond - trobikond mustade küünealustega lapsukesi ja eluaseme- ja smslaenu katteks raha teenimine see igaljuhul pole. ja mis neist kõrvalekaldujatest lõpuks saab? suures pildis eimidagi. nad ainult mõjutavad maailma veidike. vist. ning edasi lähvad ikka need poolearulised sigijad. vist. ja mul on tunne, et see maailmamuutmine kõigutab ainult teisi kõrvalekaldujaid...

kõik räägivad folkritest. ma võtan kollased. a kusse hargla üldse on? väga lõuna-eestis. uus matka sihtpunkt! (tahaks mingeid harju omasid ka. praegu on ebaaus ju, ja siis lõpuks peakski kõigi maakondade jaoks eraldi ketsid olema...oehoeh)

inimesed kurtke muret! siis mured lahenevad! tõsijutt:
m kurtis hommikul, et tal sulg ei jookse, sest mõte ei jookse, mitte miski ei jookse üldse. täna sai tiirutatud annelinnas ja see ja juta said inspiraatoriteks. ning poeskäik sai kohe oma poeetilise vungi juurde.

ahaa. eile sai diskol käidud. mõnus on tõdeda, et need kohad, kuhu ma kohe kindlasti mõtlemata raha kulutan, osutuvadki positiivseteks, see tähendab on minu viimaseid kopikaid väärt. ehk siis vist ikka väga tore oli. saatus polnud ees ega midagi siiski :D mõnele selline jämm ei meeldi, aga mulle läheb pääle küll.

jomfru mari

ohh mind paganat, ka seekord ei lase saatus mind pastaca ligi vist. ma tõesti loodan, et mingi võimalus veel jääb...

päike äratab inimesed üles! vähemalt kuuvarjutus kursavend oli erinevalt ühest muidu üsna aktiivsest kohalolijast kursaõest kohal.

ja siis sellele, et kats kibestund on ja m jaoks läheb aeg liiga kiirelt, ei leia ma ka muid seletusi kui et eks horoskoobis ütles.

viimasel ajal meie linnas

olen palju luuletanud.
tahate analüüsin kah?
ei viitsi. (märksünad järgnevas tekstis kusagil)
ja luuletamine on üldse laisa inimese asi. kui ta just selline proosaluuletaja pole.
piigi lakoonia on nagu lühijutud...

kah haige.

läbipaistev tüdruk akne ja koeraga
ei räägi. hoiame energiat kokku ja kogume sünteetilisi suhkruid ja kolesterooli. šokolaadi võib süüa süümepiinadeta, ütlevad arstid. karmanõud tühjenevad kui maksta helleri puhvetis pooleaastane 5kr võlg, ütlen mina. selveri top raamatute esikümnes asetses samuti karmakaartide raamat. ei süvenenud, aga ilmselt on tegu mingis mõttes indulgentsidega. kolmsada krooni ikkagi siukse asja eest välja ei käiks.
animal collecive on peas helisemas viimased ajad... eriti see:



ja tartu ei lõpe seal, kus lõpeb silmapiir, tõdesin...

sõbrapäevahommik

udust hommikut on täitnud-toitnud filosoofilised küsimused nagu:
"kust tulevad tolmurullid?" (need jõuavad tekkida väga äkitselt, isegi kui eelnev päev on olnud koristustöödele pühendatud)
"kui kaua haiseb üks hiir?" (surnud muidugimõista)
vastus üleeelmisele küsimusele oleks et eks need inimese surnud naharakud ja muu säärane ole.
vastus eelmisele küsimusele oleks et paar nädalat kindlasti.
miks need vastused ei... rahulda mind?

tänane hommikuköök:
mingi vokigemüüse asjadest, mis külmkapis laokil:
-2 muna,
-1/4 punast paprikat,
-1 porgand,
-jupp värsket kurki,
-tilk kohvikoort.

munad ja kohvikoor pannile(viimane peale köögivilju tegelt), muu kraam sektoriteks või kuubikuteks ja ka pannile. maitsestada, segada. kärtspunasele taldrikule (siinkohal veel suured tänud kursaõele, need taldrikud on tõesti efektsed) serveeritult on hommikusöök märgatavalt maitsvam kui valgel taldrikul.

mainin seda, sest panniga on poole huvitavam kui pannita :)

sõbrapäevavaimustus poodides...oeh. eestlased pole mitteainult külmad usu suhtes vaid ka igasugu pühade suhtes, ma arvan...vähemalt mina küll.

kutse

kuna olen kehv erakutsete tegija, siis mainin siin ka ära, et:

21.02.09 soolaleivakas!
olete oodatud kell 20.00.
täpsem info minult!
(kui midagi toote, siis palun mitte soola ega leiba)

meie elud

esmaspäevad on meil sinised, kollased või ükstapuha, mis värvi, aga vabad! (ja ma kuulen pärast paablipealt, kui põnev taanikeele tund teistel olnud)
teisipäevad on meil filmindusega seotud.
kolmapäevad on meil pikad, niikaua kui jätkuvad tartu lood pärmitehases kell kuus.
neljapäevad on mul täis indiaanlasi ja põhjamaade vanimat kirjandust
reedel vist sõidame valka. põhjus nimelt selline, et pole seal olnud nagu. ja kodumaa perifeerilisi paiku võiks ikka teada...

katsi pariisist saabumisega tahab minu elu ka vägisi meelelahutuseks käest ära minna. oehoeh... mul on kuidagi keeruline sellega kaasa minna hetkel (seda teatrivärki jne mõtlen praegu). ise loodan vargsi, et asi on miisus ja selles, et ta nakatab mind vaikselt oma geniaalsuse alustega, millest üks osa on kodukanandusel. heaga, ikka heaga.

reporteritund

• minu esimene vill näpul kitarimängimisest. päris veider tunne on. ja siis sain mumi medikaga proovida!

• hommikud elava muusika seltsis on lausa paradiisilikud, peab ära mainima!
  

• esialgsest sisustamisplaanist pole midagi järel. täna siis vedasime omale ära lugemistooli, mis seisab nüüd keset kööki massiivse põrandlambi kõrval, nii, et kui üks meist tuleb keset ööd patusena koju või veedab vetsus üleliigselt kaua aega, saab selles toolis istuda, silmis surmav-salvamisvalmis pilk, näpud vastu käepidemeid trummeldamas, varvas põrandalambi lüliti peal, et saaks selle õigel momendil võimalikult tramaatiliselt põlema lüüa.
• fever ray siis terve albumiga valmis jeje! ja kuna muljuba ühe bändi lemmiklooks on coconut, siis pool harjumuse pärast, pool selle lummavuse poolest on ka sealt üks lemmikutest coconut. (ja mingi imelik värk on kookosega üldse ja mingi värk on nende imelike häältega - karini hääl, lykke li hääl, ja nüüd isegi pimp fishi laulja hääl meeldib mulle, sest ta ütleb a tähte niimoodi lahtiselt nagu seda tehti võib-olla meie vanaemade kõrgaegadel...omamoodi lahe) veel sulgudes siuke asi et familjenil mõnnad remiksid ka if i had a heart'ist ja lykke li breaking it up'ist. nämma!
  
• pidevalt on flashbackid bowling for soupist ka ikkagi. see on see, kui sessiajal neid ja ainult neid kuulata. pähe jäävad eksamimaterjali asemel hoopis need sõnad ning viimasele eksamile kiirustad peas ümisedes: "don't hate us cause were happy, don't hate us cause were miserable" või "i think rock n roll is very funny when its serious." või siis "i'll buy you a t-shirt but i use it to wipe off the beer..." (ühesõnaga võimatult palju võimatult naljakaid sõnu, millest ma üle ei saa..)
• ja siis ma ei saa veel üle sellest, kuidas mõne inimesega on nii (tolle vannitoaomanikuga), et alguses tundub ülitagasihoidlik/korralik, siis ütled talle mingiaeg et "ma ei kujuta sind tantsides ette. mkm sa ei tantsinud laua peal" ja siis selgub, et me oleme isegi koos tantsinud. ja siis mingil ajal, kui ise rüüpad kainelt kakaod, vaatad, kuidas ta ei ole üldse selline, nagu näiteks eelmise õppeaasta alguses arvasid. vagad veed ja sügavad põhjad on ägedad...
• siis kannatlikkuse eest võiksin ka medali saada võimidagi
  

noor daam uute välisjalanõudega

pildil on kursaõe vannituba. vaimustuses olen. tegelt tema kodust üldse.
jei. kui nüüd olla patriootlik ja eesti lauluga kursis, siis köögi laul "üürnik" is the beeest. kinnisvara on kuum teema üldse.

votnii.